Kas demokraatial uus kriis?

Nüüd on järg käes Savisaare kahjustamisel – tahetakse luua mulje, et Tallinna linnavalitsuses lokkab korruptsioon, ehkki seda ei ole. Seebimulli peab suureks puhuma, et varju jääks Ansipi  ja kogu valitsuskoalitsiooni ebakompetentne majanduspoliitika, mis on viinud Eesti riigi katastroofi lävele. Kui aga telet vaadata, siis jääb mulje, et majandus meil õitseb, sest endiselt jagatakse rahamängudes miljoneid ja teisi auhindu petmaks rahvast. Huvitav, kelle taskust need rahad tulevad? Kas pole see pidu katku ajal?

Pressikonverentsil kuulsime: kapol on õigus paigaldada pealtkuulamisseadmeid igasse riigiasutusse ja erafirmasse, et uurida võimalikku korruptsiooniohtu. Kas kapo peadirektor Raivo Aeg polegi kuulnud Watergate’i skandaalist, mistõttu president Nixon pidi ameti maha panema?

President Meri sõnul oli see demokraatiakriis, kui tollane siseminister Savisaar olevat salvestanud omaenda kõnelusi poliitikutega. Ajakirjandus, mida juhtisid „huvitatud isikud“, lausa hõiskas: näete, milline on Savisaar! Aga lindistamise põhjustest ei räägitud – ju siis oli palju kompromiteerivat materjali. Võis ju  näha, mismoodi Savisaar tegutses siis, kui Eestis oli toidupuudus, kuid kaabakad peitsid kaupu, et hindade tõustes kasumit teenida. Igatahes võikaupmeestel jäi see saamata; ka moonikasvatajatel, kes lootsid oopiumiga kaubelda. Võib-olla lootis Savisaar ka 10 miljoni dollari kadumise jälile saada?

Tollal kuulutati see „demokraatia kriisiks“, aga nüüd teatab kapo peadirektor, et see kõik on seaduslik. Praegu pole ükski inimene kindel, et kapo tema eraellu ei sekku.

Ootaksin president Ilvese reageeringut demokraatia kaitseks. Miks vaikib õiguskantsler? Kas Eesti tunnistab ennast politseiriigiks?

Ehk tuleks Savisaare ees avalikult vabandada ja talle hüvitada moraalne kahju alusetu süüdistamise eest tollal?

VÄINO PÄRNPUU, Tallinn

Jaga |