Ühineva Pef Rublica salaprotokolli silmitsedes

KÜLLO ARJAKAS,      10. november 2004


Läinud nädalal avalikustati Res Publica ja Reformierakonna ühinemismemorandum, mis sai kiiresti lihtsustatud nimetuseks salaprotokoll. Tegemist on kahe erakonna esimehe käesoleva aasta 13. jaanuaril allkirjastatud dokumendiga, mida kiivalt hoiti varjul isegi erakondade juhatuste eest, rääkimata laiemast ringist. Seega pole enam tegemist paljuräägitud tagatoa arutluste tulemuse, vaid paari-kolme isiku paktiga.

Ühinemiskavatsusest teavitamine pidi memorandumi kohaselt toimuma „üksnes ühistöörühma initsiatiivil ja ulatuses". Siiani pole käivitunud ühistöörühm ning dokument tuli avalikuks muudest kanalitest, põhjustades üllatust nii alla kirjastanud erakondade liikmeskondades kui laiemates poliitringkondades.

Sina mulle, mina sulle
Memorandum annab ainet mitmeks arvamuseks. Tõepoolest, aastaid on räägitud parempoolsete parteide ühinemisest, ent jutt ongi jäänud kõige üldisemate heietuste tasemele. Selles mõttes tehti nüüd samm edasi. Samas on memorandum sedavõrd imelik, et isegi ei saa aru, kas otsesed asjaosalised on kõike väga tõsiselt võtnud. Seda kinnitab üldine ajastatus, s.t allkirjastamise seotus Siim Kallase nimetamisega eurovoliniku kohale. Siit võiks tekkida mulje, et eurovoliniku koht mulle ja partei sulle. Seda kinnitab ühinenud erakonna juhtimisest tõik, et Res Publica saab uues erakonnas esimehe ja volikogu esimehe kohad. Esimees tuleb kinnitada „liitkongressil hiljemalt 2005. aasta veebruaris", s.t hakkama peaks saama väikesemõõdulise kongressiga – tulemus on juba ette otsustatud.
Samas jätab mitu lõiku mulje, et eriti tõsist tööd pole tehtudki. Sest uue erakonna väärtusteks on "inimkesksus, turumajandus, hoolivus (perekond ja töö), kord, tulevikkusuunatus, positiivne rahvuslus ja keskkonnasäästlikkus"! Tegemist on kõige üldisemate märksõnadega, mis samasuguses või õige pisut teistsuguses sõnastuses on vist kõikide Eesti erakondade programmides.

Ühissümboliks päikesest eemale kargav orav
Ühinenud erakonna põhivastaste hulgas on mainitud neid, kel on „püüdlused viia Eesti välja Lääne mõjusfäärist". Ei saagi aru, keda selle all silmas peetakse – koguni veel põhivastasena? Eesti ala on laias laastus Lääne mõjusfääris juba alates 13. sajandi algusest, pärast sakslaste vallutust, ning kindlalt jällegi 1991. aastast, pärast NSVLi kokkuvarisemist, ja on olnud seda kõik need aastad. Rahvahääletuse alusel valis Eesti ühinemise Euroopa Liiduga, otsus on ülimuslik ja ainult väga marginaalsed grupid võivad muid stsenaariume haududa. See lubab oletada, et ühinemismemorandumi autorid ei olegi neid peatükke tõsiselt võtnud, sest pole seal väärtusi ega selgeid põhivastaseid.
Atribuutika vallas tuleb säilitada äratuntavalt positiivne „ühisosa mõlema erakonna identiteedist, sümboolikast ja nimedest". Pigem võiks meelejahutaja siit saada head ainest: sümboolikas võiks ühiserakond kasutada kas päikese poole hüppavat oravat, kuid siin tekib oht kõrvetada oma nahk, või päikesest eemale kargavat oravat, kes pelgab valgust ja ajab asju hämaruses.

Andrus Ansip sai tarbetu paberi
Viimane nädal näitab, et otsesed asjaosalised enam ei teagi, kuidas salaprotokolli avalikustamise järel käituda. Esiletoodud kaalutlused, et jaanuaris oli toetus Res Publicale kõrgem kui reformistidel ja nüüd on vastupidi, samuti Res Publica jätkuv langus – need pole sisulised põhjused mitteühinemiseks.
Erakondade ühinemine on aeganõudev ja keerukas protsess ning reitingutest lähtuvalt aseesimeeste jt kohti ümber jagada pole tõsine tegu. Nüüd ütleb Ansip, et selline kokkulepe ei saagi olla siduv. „Minu jaoks on see tähtsusetu paber." (EPL, 5. nov)
Kui erakondade esimeeste allkirjad pole aseesimehele siduvad, siis mida üldse uskuda? Tõsi, see on viimase aja halb praktika, et inimesed loobuvad või ütlevad häbenemata lahti oma allkirjadest – nüüd on see tendents jõudnud ka Reformierakonda.
Lepingu punkt 10 sätestab, et „erakonnad alustavad ühinemisprotsessiga viivitamatult, viies selle lõpuni hiljemalt 2005. aasta 31. märtsiks". Jaanuarist kuni sügiseni ei juhtunud suurt midagi, septembris tegid respublikaanid ühinemisettepaneku, saades aga vastuseks umbmäärase mõmina. Teadaolevalt pole Reformierakonna 21. novembri üldkogu päevakorras ühinemise teemat. Igaüks saab aru, kes kelle naha ühinemismemorandumiga üle kõrvade tõmbas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)