Ei too haldusreform maale õnne!

Mina eelpoolöeldut ei usu. Ei ta tule, see õnn! Haldusreform kulub ära küll, kuid pole sellest abi piirkondlike ebavõrdsuste kaotamisel. Seletage mulle: mismoodi tekiks näiteks Jõgevale uusi töökohti linna ja valla ühinemisel?

Ahsoo, et vaimse mõttejõu ja suurema kompetentsi toel saame anda paremat haridust, parandada teid, meelitada kohale euroraha mõne võimla laiendamiseks? Ah et elukvaliteet paraneb? Mina aga arvan: pole neist teedest kasu, kui pole, kuhu sõita. Kui piirkonnas pole sul erialast tööd, siis ei pane sa oma lapsi sinna kooli, sest sa ei elagi seal. Ning võimlagi jääb kasutamata. Kui seal muidugi mõnel spordialal Tallinna-Tartu mänge ei peeta. Pole sõprugi, kellega sinna minna. Sest neid ei ela seal.

Kaotame ära kõik - nii on ökonoomsem

Arvan, et haldusreform on halduse enda korraldamise küsimus, mitte osake regionaalpoliitikast. Kui Eestis ongi regionaalpoliitika, siis ainult halvas mõttes. Maakondade arvu vähenedes kaob ka vajadus igasuguste väikeste osakondade jaoks. Kaotame kohtu, politsei, haigla, päästeameti ja maanteeameti, sest nii on ökonoomsem. Teed on meil head - las käivad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis asju ajamas. Kui senine demograafiline seis jätkub, küll siis peabki kaotama. Valdu liites kaob ju vajadus kadunud vallakeskustes miskit hoida. Aitab, kui valla peale jääb üks - hoiab kulusid kokku!

Mis asemele pakutakse? Mina olen nõus oma linna ja maakonnagi kaotamisega, kui kõik need kadunud töökohad millegi elujõulisemaga asendataks.

Kas on veel Eestis inimesi, kes loodavad, et riik midagi asemele toob sealt, kus vähemaks võetakse? Vaevalt.

Edu toob teemaga tegelemine

Edu võib meid oma kuldse silitusega õnnistada neis küsimustes, millega tegeldakse. Põlesime soovist astuda Euroopa Liitu - saimegi sinna. Mõni aeg tagasi oli trendikas arutleda mälestusmärkide sobivuse üle, ja leitigi punane kraana. Kehvem lugu on teemadega, millega ei tegelda. 1941. aasta talvel oli Saksa armeel valida: kas saata Moskva alla kasukaid või laskemoona? Valiti laskemoon. Tagajärjena jätkus Moskva ümber sibavatel paharettidel küll laskemoona, aga talveriideid mitte.

Nüüd aga asja tuumani. Võite kindlad olla, et Eesti rahvaarv langeb kunagi alla miljoni.

Sest languse peatamisega ei tegelda. Sõltumata haldus- ja koolireformist väheneb gümnaasiumide arv ning süveneb ääremaastumine. Minu suureks kurvastuseks räägitakse haldusreformist (tsiteeriksin Edgar Savisaart): „Praegu valitsuse silmis on haldusreformi eesmärgiks legitimeerida riigi lahkumine maalt. Ainult et selleks soovitakse kohalikku ehk rahvaesindajate heakskiitu." (Pihtas-põhjas! - J.R.) . Nii jäävadki provintsidesse alles kooliõpetajad, tuletõrjujad, vallaametnikud ja põllumehed (kui jäävad, aga ega vist jää nemadki?) . Nende muredega tegeldakse natukenegi.

Üle ei jää kedagi

Mis saab ülejäänutest? Üle ei jää kedagi. Aeg tiksub meie kahjuks. Tartu kesklinnas või Rae vallas ei näe kuidagi, et Eestis inimesi vähemaks jääb. Tulevikus elame enamuses Harjumaa lõpututes avarustes, näpuotsaga jagub rahvast Tartusse ja Pärnusse, ehk Virumaalegi.

Mujal pole midagi. Mittemillegi ega eikellegi eest ei võitle keegi. Seega on regionaalprobleem kaduv probleem - pole enam valijaid, pole ka probleemi. Ajastul, mil näiteks Jõgeva maakonna elanike arv on korrelatsioonis seal viljeldavates majandusharudes pakutavate töökohtade arvuga, elab praeguse kursi jätkudes Jõgevamaa 2604 ruutkilomeetri peal vast 25 000 inimest (praegu 35 000; neist tööga hõivatud umbes 50%, jätkusuutlik oleks 65%, seega umbes kolmandik elanikest on liigsed).

25 000-le pole vaja niipalju koole, lasteaedu, kauplusi ega muud teenindust. Teenindav sektor hõlmab ehk poole maakonna majandusest. Elanike arvu vähenedes kolmandiku võrra on teenindussektor võib-olla kolmandiku võrra väiksem. Seega 25000 - = 20 833,33 ehk hästi ümmarguselt 20 000. Teenindavate hulk vähenes kuuendiku võrra, samapalju teenindajaid kipub jälle üle jääma jne; korrigeerime arvu ja läheneme nullile.

Kahekümne aasta pärast ajalehte „Vooremaa" ei ilmu, sest maakonnas pole selle jaoks lugejaid. Seega kasutage võimalust nautida viimaseid aastakäike! Mis võiks olla lahendus?

Lahendusi

Miks mitte maksuerisused ettevõtetele? Eraisikute puhul see ei toimiks - Eesti elanikeregister ei peegelda juba 1992. aastast rahva tegelikku paiknemist.

Ehk on see ettevõtete puhul võimalik? Norras oli vist viis maksuerisusega tsooni, sealhulgas polaarjoonetaguses ei maksa ettevõtted üldse tulumaksu. Täpselt ei tea, aga igatahes Põhja-Norras elanike arv ei vähenevat.

Esialgu on meie (tulu)maksundus veel nii ühtne ja jagamatu, et see ei tuleks mõne omast arust edumeelse liikumise jaoks kõne allagi, sest juba astmeline füüsilise isiku tulumakski on nende jaoks välistatud.

Seega - kui Eesti suudaks üle minna astmelisele füüsilise isiku tulumaksule, on tee valla ka regionaalsetele erisustele.

Või ehk varemgi? Mina ei näe probleemi!

JENS RAEVALD, Keskerakonna noortekogu Jõgevamaa klubi esimees

Jens Raevald oli aastatel 2009-2010 ka Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse esimees.

[esiletõsted]

Seega on regionaalprobleem kaduv probleem - pole enam valijaid, pole ka probleemi.

Kui Eesti suudaks üle minna astmelisele füüsilise isiku tulumaksule, on tee valla ka regionaalsetele erisustele.

Jaga |