Sotsid ihkavad Keskerakonna valijaid

Mäletame ju kõik, kuidas sotsid taunisid „kirikuskandaali" taga olnud vene raha. Kummaline, et seesama vene raha sotsidele endile nii väga maitseb, kuna transiidiärimees Oleg Ossinovski, kelle poeg Jevgeni Riigikokku sai, on ju puhas vene raha Eesti poliitikas.

Kui on arvata, et „kirikuskandaali" autorid olid eelkõige valitsuserakonnad, ei tohi unustada, et kindlasti olid nendega koos Keski vastu väljas ka sotsid. On ju keskerakondlastel sotsidest sõpru. Toon näite 10. aprilli Postimees.ee-st, kus Andres Anvelt pihib: „Helistasin kamraad Kalle Laanetile, kas ta saaks mulle tuusiku Kuressaarde Rüütli spaasse. Viibisin seal viis päeva, läpakas oli kaasas, mõtlesin, et prooviks iseendale oma lugu jutustada."

Sõbrad ehk kamraadid mõjutavad ju ikka üksteist.

Sotsid võitku valijaid paremtiivalt

Ässitaja jääb ässitajaks ja vahet ei ole, millisest erakonnast ta tuleb. Sots iseenesest ei pruugi olla parem kui orav. Nende peidetud sõnum on üks: Keskerakonna kadumine.

Kuid keskerakondlane peab selle plaani läbi nägema. Kõige kavalam on muidugi toimetada sõpruse sildi all. „Olen sinu sõber ja tahan sulle head" ei vasta alati tõele, sest kust sõber teab, mis on hea nii sulle kui ka su teistele sõpradele?

Ärgem unustagem, et ka sotsid on huvitatud Keskerakonna nõrgestamisest ja nõrgenemisest, kuna nad sooviksid endile saada KE valijaid. Kunagine Mõõdukate (sotsiaaldemokraatide) esimees Andres Tarand lootis juba 2003. aasta Riigikogu valimistel võita märkimisväärse osa Keskerakonna valijaskonna toetuse. Kurb, et sotsid ei mõista: valijaid on tarvis just paremtiivalt ära võtta, mitte isekeskis hääli ümber jagada.

Seega, valijate ülevõtmise plaan on sotsides haudunud juba ligi 10 aastat. Igaüks saab teha järelduse, miks on Tarand või mõni teine sots niivõrd verine Keskerakonna ja tema esimehe aadressil.

Tasakaalu hoiab Keskerakond

Sotside tõusnud reiting ja nende jaoks tõesti suur valimistulemus kuulub „uute tulijate" valdkonda. Sotsiaaldemokraadid mõjusid äsjastel valimistel kui uus ja värske tuuleiil, mis puhub tavaliselt vaid korraks. Täpselt nagu Res Publica 2003. või Rohelised 2007. aastal. 

Reformierakonna ja IRL-i huvi seisneb selles, et nõrgestada poliitilise maastiku vasaktiiba, kus Keskerakond on tugev ja domineeriv. Kui vasakul tiival oleksid esiplaanil Keski asemel näiteks sotsid, siis oleks see paremerakondadele vägagi meeltmööda, sest teatavasti on naivist-idealistidest sotsidega märksa kergem manipuleerida. Kui parempoolsus kontrollib vasakpoolsust, on terve Eesti poliitika paremkreenis, ka demokraatiale võib siin riigis hingekella lüüa, sest nii maailmavaateline kui ka parlamentaarne opositsioon on siis tasalülitatud. Kui puudub vastandumine ehk oponeerimine, hääbub demokraatia.

Kindlasti  ei tohiks ära unustada lihtsat tõsiasja, et nii Reformierakonna kui ka IRL-i põhivastane täna ei ole mitte sotsiaaldemokraatia, vaid jätkuvalt ei keegi muu kui Keskerakond ja Edgar Savisaar. Hetkel suudab Eestis  ainult Kesk midagi nende kahe erakonna vastu ette võtta. Inimesed tihtilugu ei mõista, kui tähtsat rolli ja koormat veab Eesti poliitikas Keskerakond.

Oleks ekslik ja naiivne arvata, et üks erakond teisele head sooviks. Nagu ärimaailmas, kus kaks konkureerivat ettevõtet teineteise tooteid klientidele ei soovita, nii kehtib ka poliitikas põhireegel - tugevam jääb ellu. See on loodusseadus, mis kehtib ka erakondadele. Poliitikas ei ole sõpru, vaid konkurendid, kellest hetkeks või pikemakski võivad saada liitlased, kuid mitte midagi enamat, kuna olukorra muutudes on igaüks oma kaevikus tagasi.

PRIIT KUTSER, Keskerakonna Kesklinna piirkonna juhatuse liige

[fototekst]

UUS ALGUS: Veteranpoliitik Jaak Allik (vasakul) kandideeris seekord SDE liikmena. Noorpoliitik Jevgeni Ossinovski osales valimisvõitluses esimest korda. Mõlemad läksid Ida-Virumaa ringkonda Keskerakonnalt hääli ära püüdma. See ei õnnestunud - KE võttis 57.9% häältest, SDE 11,8%. Allik kogus personaalselt 1518 ja Ossinovski 1578 häält. Mõlemad jõudsid Riigikogusse.

Jaga |