Kyoto kliimamootor läks lõpuks käima

JÜRI MARTIN,      09. märts 2005


16. veebruaril 2005. aastal kell 5.00 Greenwichi aja järgi jõustus Kyoto protokoll, mis on seotud New Yorgis allkirjastamiseks esitatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.

Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aasta juunis ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil ning jõustus 21. märtsil 1994. aastal 166 riigipea allkirjaga. Raamkonventsioonile järgnes 1997. aastal konventsiooni liikmesriikide kolmas konverents Jaapanis, kus koostati nn Kyoto protokoll ja selle kirjutasid alla 159 riiki.
Kyoto protokolliga määrati liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused KHG emissiooni vähendamiseks ning kirjeldati mehhanisme, mille abil on võimalik neid eesmärke saavutada.
Aastateks 2008–2012 on vaja vähendada koguemissiooni 5,2%, võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Liidu liikmesriigid (praegu ka Eesti) kohustusid KHG emissiooni vähendama 8%, Kanada ja Jaapan 6%. Venemaa ja Ukraina võivad protokolli kehtimise esimeses staadiumis jätta emissiooni muutmata. Arengumaad aga ei võtnud endale mingeid kohustusi.
USA, mis annab 23% maailma kasvuhoonegaasidest, ei soostunud Kyoto protokolliga. Samal ajal on Ühendriikide ametlikud allikad teatanud, et käesoleval finantsaastal investeeritakse 5,8 miljardit dollarit kliimamuutuste leevendamiseks, sh kolm miljardit uute tehnoloogiate arendamiseks ning kaks miljardit teaduslikuks uurimistööks selles valdkonnas.

Eestile mitmeti soodne

Eesti ratifitseeris raamkonventsiooni juba 27. juulil 1994. aastal, Läti ja Leedu 1995.aasta märtsis.
1998. aastal ühines Eesti Kyoto protokolliga. Selle kohaselt peab CO2 summaarne emissioon Eestis aastateks 2008–2012 alanema tasemele 34 494 tonni süsihappegaasi aastas. Tegelik emissiooni tase on juba pikka aega sellest ligikaudu poole madalam, mistõttu võib pärast CO2 heitmete kaubandust puudutavate rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist tekkida soodne võimalus vabade kvootide müügiks. Saadud tulu võimaldab suurendada investeeringuid energiasektorisse. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklik jaotuskava aastateks 2005–2007 on keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.
Lisaks pakub Eestile huvi Kyoto ühisrakendusmehhanism. Praeguseks on sõlmitud riikidevahelised lepingud ühisprojektide elluviimiseks Soome, Taani ja Hollandiga, tõenäoliselt sõlmitakse selliseid lepinguid veelgi.
Pikka aega ei kogunud Kyoto protokoll jõustumiseks vajalikku arvu riikide ratifitseerimisi. Pärast seda kui USA president George W. Bush eelmise presidendi Bill Clintoni valitsuse juba alla kirjutatud leppest 2001. aastal lahti ütles, oli puuduolevad protsendid võimalik kätte saada ainult Venemaalt (17,4%). Viimaseks selles protsessis oligi Venemaa, kus Duuma kiitis protokolliga ühinemise heaks 22. oktoobril 2004. aastal. Seejuures heitis president Putin veel aasta tagasi Moskvas toimunud rahvusvahelisel kliimakonverentsil kliima soojenemise üle isegi nalja: "Venemaa on põhjamaa ja siinkandis poleks paarikraadine temperatuuri tõus üldse halb. Kuluks vähem raha soojadele riietele ja vili kasvaks paremini."
2005. aasta veebruari seisuga on Kyoto protokolliga ühinenud 141 riiki ja nede arvele tuleb 61,6% kasvuhoonegaaside koguemissioonist. Eesti arvel on 0,3% emissioonist (Soome 0,4%, Rootsi 0,4%, Läti 0,2%, Leedu kohta ei ole andmeid avaldatud).

Golfi hoovus läheb lukku?

Möödunud aasta oktoobris toimus sümpoosium Pekingis ja detsembris kliimafoorum Buenos Aireses, kus keskpunktis olid kliimamuutustest ohustatud võtmealad. Kirde- ja Kesk-Euroopa kohta on lõppdokumendis kirjutatud järgmist.
Kõrgenenud temperatuur avaldab negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuna liigid pole suutelised küllalt kiiresti migreeruma, nende elupaigad muutuvad klimaatiliselt vastuvõetamatuks ja küsitav on väga paljude liikide ellujäämine. Koosluste liigiline koosseis muutub drastiliselt, eriti regiooni põhjaosas, kui temperatuuri tõus on üle 1–2 kraadi, võrreldes industriaalaja eelsega.
Konstateeritakse, et Euroopa Liidu ökosüsteemide kaitse eesmärke pole võimalik saavutada temperatuuri edaspidisel tõusul. Tõsiseks probleemiks saab olema Atlandi ookeani hoovustesüsteemi muutumine. Ekspertide hinnangul pole oodata katastroofi, kui temperatuur tõuseb 1–3 kraadi, küll aga ennustatakse 50% tõenäosusega süsteemi kollapsit 4–5kraadise temperatuuritõusu korral.
Hoovuste rezhiimi muutus mõjutab eelkõige mereökosüsteeme – töönduslike kalade populatsioone (näiteks tursk). Atlandi ookeani tsirkulatsiooni muutused, seal hulgas Golfi hoovuse lukustumine Põhja jäämere jää intensiivse sulamise tõttu, muudavad Skandinaavia oluliselt jahedamaks ning raske on prognoosida selle mõju põllumajandusele ja metsandusele. Kõrvuti jahenemisega on tõsiseks probleemiks ka merepinna tõus.

Äärmused süvenevad ja sagenevad

Euroopa keskkonnaagentuur on avaldanud andmeid, mis iseloomustavad olukorda Euroopas ja võimalikke muutusi. Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon on Euroopas möödunud sajandi jooksul tõusnud 34%, võrreldes 1750. aastaga. Globaalne õhutemperatuur viimase 100 aasta jooksul on tõusnud 0,7 kraadi võrra, Euroopas + 0,95 *C, sh suvel + 0,7 *C ja talvel + 1,1 *C. Ennustatakse tõusu + 2,0–6,3 *C.
Ka sademete hulk on muutunud. Põhja-Euroopas on 10–40% märjem ja Lõuna-Euroopas 20% kuivem. Aastatel 1976–1999 on külma- ja pakasepäevade arv pidevalt vähenenud ja kuumade suvepäevade arv suurenenud. Ennustatakse, et külmad talved kaovad aastaks 2080 ja kuumad suved on sagedasemad kui praegu.
Suureneb paduvihmade ja põudade sagedus. Mäestikuliustikud Euroopas on ajavahemikul 1850–1980 kaotanud kolmandiku pindalast ja poole massist. Sellest on aastatel 1980–2000 kadunud veel kuni 30%. Põhjapoolkera lumikatte ulatus on vähenenud 10% alates 1966. aastast.
Lume püsimise periood on vähenenud keskmiselt 8,8 päeva kümne aasta jooksul (1971–1999). Põhja jäämere jääkate on vähenenud üle 7% (1978–2003) ja jää paksus 40% (1960–1990). Merepind Euroopa ümber on tõusnud 0,8 mm aastas (Brest ja Navlyn), kuni 3,0 mm aastas (Narvik). Oodata on, et merepinna tõus saab olema 2,2–4,4 korda suurem ja see jääb kestma sajandeid.
Globaalne mere pinnatemperatuur on tõusnud 0,6 *C 19. sajandi lõpust. Läänemere ja Põhjamere pinnatemperatuur on tõusnud 0,5–1,0 *C viimase 15 aasta jooksul. Oodata on, et ookeanide temperatuur tõuseb tulevikus aeglasemalt kui maapinnal – 1,1–4,6 *C (1990–2100).
Kliima ja ilmastikumuutused on avaldanud mõju ka taimeliikide levikule ja taimekooslustele. Alpides on ohtu sattunud paljud haruldased liigid, samal ajal toimub taimeliikide migratsioon kõrgemale ja seega suureneb liigirikkus mäetippudel. Jõgede äravool on suurenenud 10–25% Põhja-Euroopas ja vähenenud 50% Lõuna-Euroopas. Üleujutuste arv on suurenenud – aastatel 1975–2001 oli neid kokku 238.
Sagenenud on ilmastiku äärmuslikud nähtused. Nii oli 2003. aasta kuumalaine ajal Euroopas 20 000 enneaegset surma. Ohtlikult on suurenenud puukentsefaliiti nakatumine Baltimaades ja Kesk-Euroopas. Päris selge ei ole iga-aastane ligikaudu 85 000 Lyme´i borellioosi juhtumi seos õhutemperatuuri tõusuga.
Alates 1980. aastast on 64% katastroofidest ja 79% majanduskahjust Euroopas seotud ilmastiku ja kliima ekstreemumitega, mis on alates 1990. aastast kahekordistunud. Kui 1980. aastatel oli majanduskahju suuruseks vähem kui viis miljardit USA dollarit, siis 1990. aastatel kasvas see üle 11 miljardi.

Kyoto on vaid esimene samm

Kuigi kliimamuutuste problemaatikaga on hakatud tegelema laiaulatuslikult, on prognoosides veel palju määramatust, mis on eelkõige seotud varajasemate andmete nappuse ja ebatäpsusega.
Teadmata on ka see, millisteks kujunevad kasvuhoonegaaside emissioonid tulevikus ja seetõttu on nende mõju raske modelleerida. Eeltoodust peaks aga küll selge olema, et kliimamuutused mõjutavad tervet planeeti.
Nüüd tekib küsimus, kas Kyoto protsessis ette nähtud suhteliselt tagasihoidlikud KHG emissioonide piiramised ja regulatsioonid kvootidega kauplemiseks lähemaks kümneks aastaks võivad olukorda muuta ja halvimat ära hoida? Ühest vastust anda ei saa. Ilmselt on sellest kõigest vähe, kuid esimene reaalne samm on astutud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)