Pool aastat hiljem

ALLAN ALAKÜLA,      13. märts 2002



Väljapaistev riigiametnik, kes paar aastat tagasi astus ühe ministeeriumi pressivastuvõtul minu ja ministri vahele, et oma ülemust ebadiplomaatiliselt hoiatada: "Härra minister, iga teie sõna võidakse kasutada teie vastu" (töötasin siis Sõnumilehes), astus nüüd ligi kui äravahetatu. Ütles muuhulgas, et loeb huviga Kesknädalat, ja need mõtted, mis lehes ilmuvad, on kohati ka justkui tema enda omad. On peaaegu et kogu aeg olnud…
Riigiametites pole märkimisväärset puhastust küll toimunud, kuid kolmikvalitsuse alustalad ametnikkonnas ja meedias on siiski põhjusega ärevil. Paar kuud pärast valitsusvahetust rahustas see seltskond end mantraga - elame üle selle aastakese, Savisaar ja Kallas jõuavad parasjagu kõrbeda ning tagasitee võimule on jälle lahti. Nüüd on neid närima hakanud kahtluseuss, et äkki Kesk/Reformi valitsus siiski polegi nii ajutine.

Asi pole ju enam selles, kui hea mees on Kallas või Savisaar. Ega isegi mitte selles, kuidas neil valitsemine edeneb. Analüüsivõime säilitanud inimesed näevad maailma muutumist, mis otseselt muudab Eesti poliitikat. Ja et senine kõikide munade NATO ja ELi korvi sättimise kurss enam ei sobi. Küsimus on, kas Savisaare-Kallase tandem suudab piisavalt paindlikult uute väljakutsete vahel laveerida.
11. septembri järel korrutati meil retooriliselt - maailm on muutunud. Peeti silmas, et Lääs ei saa arengumaade probleemidest enam senisel viisil mööda vaadata. Ameerika poliitika üha süvenev radikaliseerumine ning sellest tulenev USA rahvusvahelise autoriteedi märgatav langus on siiski olnud ootamatu.
Enroni pankrott, mis rahuajal võinuks minema pühkida olulise osa USA poliitilisest establishmendist, on sumbunud tänu terrorismivastasele sõjale Afganistanis. Kuna sõjaline kampaania Kesk-Aasias pole deklareeritud eesmärke saavutanud, üritatakse maailma tähelepanu järgmisena haakida Iraagi külge. Vältimaks USA majanduses Enroni-sarnaseid järgmisi kollapseid, kehtestati eelmisel nädalal imporditollid terasele. Kusjuures teras pole ainus USA eluline majandussektor, mis tollikaitset vajab. Sellega on aga kahtluse alla pandud kogu senine USA poolt veetud maailma majandussüsteem, WTO, IMF ja Maailmapank. Teiste sõnadega see peamine, millele on ehitatud Eesti majandus- ja välispoliitika.
Eestis peegeldusid Ameerika probleemid juba NRG-diili ärajäämises. Laari valitsus oli pannud selle läbisurumise taha kogu oma autoriteedi ning Eesti poolest olekski võinud tehing läbi minna. Ära langes aga USA pool. On tähelepanuväärne, et Laari lahkumislubadus tuli samaaegselt NRG loobumisega Eestist. USA võimsus näis ka veel Maailma Kaubanduskeskuse kokkulangemise järel vaieldamatu. Pool aastat hiljem see enam nii ei paista.
Samuti Afganistani sõjast 1979. aastal alanud Nõukogude Liidu lagunemine kestis 12 aastat. Maailmamajanduse hiljutist hegemooni USAd vaadates võib ainult nentida, et supervõimude arengutsüklid näikse lühenevat.

Eestis jätkuvate jõujoonte muutuste, sh Eesti Televisiooni pärast käiva võitluse kirjeldamiseks aga paralleel Indiast.
India ühiskonnas vastanduvad kaks suurt rühma - hindud ja moslemid. Nende suhted on riigi iseseisvumisest peale teravad olnud (alul eraldus moslemienamusega Pakistan, hiljem Ida-Bengaal), kuid Kongressi(I) Partei valitsemise ajal on üritatud kõiki religioone riigist võrdses kauguses pidada. Praeguse hindude Bharatya Janata Partei koalitsiooni ajal retoorika muutus - hinduismist ei kõnelda enam kui religioonist, vaid millestki enamast - seda esitletakse peaaegu kui India rahva elulaadi, st kõikidele sobivast kombestikku. Religioonid elik need, millega riigil pistmist pole, on aga endiselt islam, budism, kristlus ja kõik teised usundid, mis hinduismi kaane alla ei sobi. Ja siis nad tapavadki üksteist templivaremete ja pühade kivide pärast.
Usul on India poliitikas keskne roll ning hinduismi dereligioniseerimine valitsevate jõudude poolt ei muuda seda veelahet olematuks. Nii on ka meil meedia üks peamisi poliitilise võitluse lahinguvälju sõltumata sellest, et keegi seda eitab.
Meie "apoliitilise meedia" erinevus "hindu elulaadist" on, et Indias on hinduistid vähemalt absoluutses enamuses ning ses mõttes on ühe religiooni elulaadi staatusse tõstmisel põhjendus olemas. Eesti puhul kuulutab aga poliitiline vähemus, et meediat ja poliitikat saab ning tuleb lahus hoida. Ringhäälingunõukogus kaitsevad seda teesi ajakirjandust õpetav Marju Lauristin ja Hagi Shein, kes ise on samas ka poliitikud (Mõõdukad).
Kogu loo moraal: olemuselt sarnased poliitilised mehhanismid toimivad nii India paljuski veel feodaalses, Eesti kohati ikka postsovetlikus kui ka USA peaaegu postmodernses ühiskonnas. Eesti parim viis maailma arengu tasakaalustatud arengule kaasa aidata on iseenese tasakaaluprobleemide rahuldavgi lahendamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)