Ära elada oli võimalik ka ilma ühiste punaste plekkideta

VIRGE LOSKIT,      18. aprill 2007


2. märtsil ilmus SL Õhtulehes Stepan Karja artikkel „Meie ühised punased plekid". [Selles meenutatakse muu hulgas, kuidas nõukogude ajal kohtunik olnud Jüri Paap jäi hiljuti ilma riiklikust autasust, sest määras kunagi riigivastase teo eest karistuse „kodanik Niklusele" – Toim.]

Stepan Karja imestab, et Mart Niklus „midagi ei unusta ja kellelegi ei andesta", sest tal on ikka veel meeles rohkem kui 16 aastat (ilma põhjuseta) vangipõlve.

Üldse on meil kombeks, vaatamata Eesti taasiseseisvumisele juba rohkem kui 15 aastat tagasi, pidada vabadusvõitlejaid persona non grata'ks (ladina keeles: ebasoovitavateks isikuteks).

Alles hiljuti kirjutas kohalikus ajalehes Pärnu ajakirjanik Ester Vilgats, õigustades KGB endise kaastöölise Erich Vallimäe tegevust, et Mart Niklus on otsekui süüdi selles, et Jüri Kukk 1981. aastal Vologda vanglas hukkus. Teatavasti suri Kukk talle pikaajalise näljastreigi ajal ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.

Mis puutub Stepan Karja artiklisse „Kes on meil tõrjutud?" (SLÕL 17.03), siis elu ise näitab, et tõrjutud on meil just omaaegsed vabadusvõitlejad. Teada on ju palju juhtumeid, kus neid lausa mõnitatakse (püüdlused eluasemest ilma jätta jms). Seejuures aga ei väsita endisi punategelasi ja Moskva käsilasi lausa heroiseerimast või teenetemärkidega autasustamast.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)