Miks USA ründab Iraani?

Gwynne Dyer,      22. veebruar 2006


Stsenaarium on järgmine: 20. märtsil avab Iraan uue „börsi", kus kõik maad saavad osta ja müüa naftat ja gaasi mitte ainult dollarite, vaid ka eurode eest. Iraan seab sisse ka uue, oma toornaftast lähtuva ning euros väljendatava markeri ehk hinnastandardi, astudes sellega avalikult vastu praegu USA dollarites määratud Texase, Norra Brenti ja Ühendemiraatide markeritele.

Iraan asendab dollari euroga

Iraani börs oleks õnnistuseks neile maadele ja firmadele, kes peavad praegu oma tehingute rahastamiseks hoidma varuks tohutul hulgal ülehinnatud USA dollareid. Suur hulk raha pöörataks siis dollarist euroks. Kui suur hulk täpselt, pole teada, kuna USA Föderaalreserv otsustas (mõistagi täiesti juhuslikult) just märtsi lõpul peatada andmete avaldamise, millest ilmneks dollarit tabanud verejooksu tegelik ulatus.
Kuid USA valitsus teab ohte, mis tulenevad dollari kui praegu maailma ainsa reservvaluuta staatuse kaotusest. Arvestades USA majandust õõnestavaid tohutuid puudujääke, võib dollar üks päev lihtsalt kokku kukkuda, kui teised maad hakkavad sellesse suhtuma kui ühte tavalisse valuutasse. Seepärast tuleb ära hoida euro saamine teiseks reservvaluutaks. Praktikas tähendab see,et euro alusel töötav Iraani börsieksperiment tuleb peatada ja ainus viis selleks on Iraani ründamine.
Mõned stsenaariumikirjutajad võivad sündmuste järjekorda muuta ning panna USA-d andma Iraanile „ennetavat" lööki veel enne naftabörsi avamist. Alternatiivse stsenaariumi kohaselt võiks USA musta töö jätta ka Iisraelile, kes annaks ise Iraanile õhulööke.
Paljud inimesed on tõeliselt mures, et kogu Iraani väidetava tuumarelvaprogrammi kriis on vahule klopitud vaid andmaks Washingtonile ajend Iraani ründamiseks. Rünnaku tegelik põhjus oleks naftabörs.
Selle väite kinnituseks tuuakse seik, et ka Saddam Hussein tuli 2000. aastal välja samalaadse initsiatiiviga ning hakkas rääkima, et Iraagi nafta eest tuleks maksta eurodes. 2003. aastal viis see USA sissetungini. Iraan läheb aga ju veelgi kaugemale, ning karistus tabab ka teda.
Kui tõsiselt seda argumenti tuleks võtta?

Föderaalreserv keerab info kinni

Kuigi Iraani naftabörsi tegevuse üksikasjad pole veel teada, on siiski selge, et eurol töötav börs võiks tõepoolest ohustada dollari erakordset positsiooni maailma ainsa reservvaluutana. Samas on vähem selge, kas Bushi administratsioon seda teab või sellest hoolib.
USA kiiresti halvenev rahandusolukord ilmselt seletabki Föderaalreservi teadaannet, et alates 24. märtsist lõpetatakse andmete avaldamine selle kohta, kui palju USA dollareid on välismaalaste käes. Kui sa paaniliselt kardad dollarist loobumist, siis püüad avalikkuse silme eest varjata igasugust infot, mis peegeldaks välismaal dollarihoiustest loobumist. Kuid Föderaalreserv võib seda praegu teha ka siis, kui mingit Iraani börsi polekski silmapiiril, ning sellest ei saa teha veel dramaatilisi järeldusi.
Kui uskuda, et USA valitsus kavatseb Iraani rünnata kõrvaldamaks Iraani naftabörsist tulenevat ohtu dollarile, tuleb esiteks uskuda, et Bushi administratsiooni need asjad tõesti häirivad. Selle kohta on meil siiski vähe tõendeid. Sest kui see tõepoolest Bushi häiriks, poleks ta läbi surunud Ameerika ajaloo suurimat maksukärbet.
Bushi administratsioon on küllalt hoolimatu, kaaludes Iraani ründamist, kuid on kindlasti liiga ignorantne rahandusasjades, et muretseda selliste salapäraste asjade pärast nagu naftaturul toimuv üleminek eurole, välisinvestorite usaldus USA dollari vastu ning USA tohutu eelarve- ja kaubanduspuudujäägi kestvus. Nagu ütles USA asepresident Dick Cheney endisele rahandusminitrile Paul O`Neill`ile, kui viimane protesteeris Bushi tohutute maksukärbete vastu (seepärast pidigi O`Neill hiljem tagasi astuma): „Ronald Reagan tõestas, et eelarvedefitsiit pole oluline."
Kui USA ründab Iraani, on tal selleks muud motiivid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)