Kreenis meedia

Ma ei väidagi, et Schibsted või mõni muu meediaomanik suunab, millest Eesti lehed peavad kirjutama, kuid seevõrra kindlamalt teeb seda kapitalile orienteeritud Reformierakond.

Opositsioonile vesi peale

Opositsioonipoliitikutel on neis väljaannetes raske sõna saada. Ega neid lausa kõrvale heideta, kuid nende lood hoitakse sageli kaua kinni, kuni need aktuaalsuse kaotavad. Lugu paisatakse trükki, kui see juba naljanumbriks on muutunud. Tegemist on kaude „vee pealetõmbamisega".

Reformierakonna puhul torkab silma laienev populism, mis on Siim Kallase päevist räigemaks muutunud. Tollal oli oravapartei puhul tegu oma kindla elektoraadi parteiga, nüüd on erakond oma tegelikust nišist väljunud ja püüab endale haarata kõige laiemat valijaskonda. See toob kaasa olukorra, kus lubadused käivad juba seinast seina, meeltmööda püütakse olla kõigile. Valitsusparteide inimesed võivad väljaütlemistega komistada; opositsioon seda teha ei tohi, nad tambitakse kohe porri.

Ka Rahvusringhääling näib enam kajastavat valitsusparteide seisukohti. Just sel nädalavahetusel jooksis meediast läbi teade, et Reformierakond on toetuselt Keskerakonnast lausa paarkümmend protsenti ees. Selline väide tundus reaalselt üsna ebaloogiline. Eks põhjus oligi selles, et praegu käib valimisnimekirjade kokkupanek ja oravaparteilastel on vaja enda ridadesse tõmmata kas või omavalitsustegelasi. Paraku on see kord juba nii, et pragmaatilisemad inimesed liituvad pigem võitjatega, ja selleks oli vaja ka Reformierakonda tegijana näidata.

Inimesed kardavad end Keskiga siduda

Hiljuti helistas küsitleja ühele Järvamaa inimesele, küsides tema poliitiliste eelistuste kohta. Kuuldes, et tegu on Keskerakonna toetajaga, väitis helistaja, et kahjuks on Järvamaa küsitlusarv juba täis, ja jättis toetuse kirja panemata. Ka sel kombel saab eelistusi ära solkida.

Keskerakonna materdamine käib juba sedavõrd ulatuslikult, et inimesed kardavad ennast selle poliitilise jõuga siduda, eriti kui tööandjaks on Isamaaliidu või Reformierakonna juhitav omavalitsus.
Ega Reformierakonnas polegi rumalad inimesed: suurelt ei valetatagi, aktuaalsed teemad lihtsalt vaikitakse maha, selle asemel lähevad käiku pseudoteemad, mida on mugav kohe justkui ära lahendada ja plusspunkte võtta.

Peaminister Andrus Ansipi suur eelis on, et kriis on ülemaailmne, muidu oleks viie rikkama riigi sekka jõudmise lubadus juba ammu valitsuse kirstunaelaks saanud. Euro seljas valimisvõidule purjetamine parempoolseid eriti ei päästa, sest hinnatõus on juba eelnevalt liiga räige olnud.

Reform ei suuda seista rahva eest

Lisaks näitab kriis eurotsoonis, et ühisraha pole mingi päästerõngas. Jääb loota, et kui algab ametlik valimiskampaania, siis saavad sõna mitte ainult väljavalitud, vaid debattides pole vahet, kas tegu on opositsiooni esindaja või valitsuspartei tegelasega. Ja kui tulevad valimised, siis pole inimestel mitte haugi mälu, kes äsja lanti haaranuna võtab vabanedes sellest uuesti kinni.

Ameeriklased valisid omal ajal tagasi ennast arenemisvõimetuna näidanud George W. Bushi, itaallased valivad alati tagasi skandaalse Silvio Berlusconi. Ärgem valigem ometi tagasi Andrus Ansipit ja tema Reformierakonda, kes on näidanud suutmatust rahva eest seista.

JÜRI KUKK

Kesk-Eesti Postipoisi toimetaja

[faksiimile-illustratsiooni allkiri:]

MEILIKIRJAVAHETUS: Ülal näide selle kohta, mismoodi üks või teine peavoolumeedia väljaanne ütleb ära Keskerakonna poliitikule: Marika Tuus on palunud Maalehelt võimalust avaldada seal tema kirjutis. Palvele vastab toimetaja Anneli Aasmäe, öeldes, et Tuusi artikkel ei sisalda „uusi ideid". Sarnase vastuse sai samalt lehelt ka Vilja Savisaar, kui ta kirjutas esimest korda Eesti publikule oma uuest tööst Euroopa Parlamendis. Ka sel puhul ei leidunud väidetavalt „uusi ideid". Tuus muide saatis sama artikli hiljem Postimehele, ja sai sealt samalaadse vastuse. Ilmselt sisaldavad „uusi ideid"kõik meie valitsusväljaanded iga päev, ilma Tuuside ja Savisaarteta.

[esiletõste]

Kust hangib informatsiooni telefonisaatesse helistaja?

Statistikahuvilised tegid oma tööd esmaspäeval, 22. novembril ja kuulasid, milliste meediakanalite jälgijad helistavad Kuku raadio „Vox Populi" telefonisaatesse. Kuigi tulemustest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, näitab kujunenud pilt siiski üht-teist selle kohta, missuguse meediaväljaande toetajad on aktiivsed helistajad.

Tulemus tuli järgmine:

Kuku raadio - 6 poolthäält

Postimees - 4

Eesti Päevaleht - 4

Eesti Ekspress - 4

Õhtuleht - 4

Kesknädal - 3

Nõmme raadio - 3

ETV - 2

Maaleht - 2

Äripäev - 1

Kanal2 - 1

Delfi - 1

TV3 - 1

Seega saab „Vox Populi" keskmine helistaja põhiliselt oma informatsiooni Postimehest. Delfi lugejad üllatuslikult ei ole aktiivsed helistajad. Muud järeldused võib teha igaüks ise!

Kn

Jaga |