Noored valima! Poola kogemus

Alaealistele kaudse hääleõiguse andmine lapsevanemate vahendusel vähendab vanema põlvkonna häälte osakaalu. Lahtiseletatult on see Reformierakonna poolt soositud kõrge emapalga saajate õiguste suurendamine Keskerakonna tunnustatud toetajate häälte arvel.

Õnneks on leheveergudel jõutud veendumusele, et ühiskond, mis on mugav vanuritele, on mugav ka väikelastele, ning loodetavasti jäetakse  lapsed ja nn kogemustega põlvkond seekord rahule.

Muidugi on noortel kindel arvamus ja selged vaated, ning nendele tuleb tingimata oma keskkonnas anda võimalus olulistes küsimustes kaasa rääkida.

Kuuldavasti ongi noorteühendustel kavas importida Eestisse järjekordne valijaskonna „remonti" puudutav „toode" - noorte varivalimised. Mõttes pole midagi uut, aga kas see  soovitud tulemusi annab, võib analüüsida kas või Poola kogemuste põhjal.

1995. aastast kaasneb Poolas kõikide riiklike valimiste ja referendumitega  programm „Noored hääletama". Seda koordineerib Kodanikukasvatuse Keskus.

2009. aasta europarlamendi valimisi saatnud projekti tööülesandeks oli koostada täiskasvanuid valimisurnide juurde innustavaid noorteprojekte, millega loodetakse parandada  nigelavõitu valimisaktiivsust. Oluliseks projektiosaks on alati olnud riiklike valimiste mustrit järgiv noorte hääletamise korraldamine oma koolis. Lisaks sellele kontrollisid lapsed jõudumööda valimisjaoskondade valmisolekut puuetega valijate teenindamiseks.

Vastutama peavad koolidirektorid

Projektiga võivad õpilasomavalitsuste algatusel liituda kõik gümnaasiumid, kusjuures  vältimatuks tingimuseks on koolidirektori nõusolek. Direktor otsustab, kas selline ettevõtmine on koolile vajalik, ning tema võtab endale vastutuse kaasnevate arvukate ohtude eest.

Kampaania on suunatud peamiselt täiskasvanute kaasamiseks valimistele; keelatud on poliitiline aspekt. Poliitilise neutraalsuse tagamiseks peavad kõik kampaania materjalid  olema varustatud selgitusega, et need on koostatud eranditult kasvatuslikul eesmärgil, ei toeta ühtki kandidaati, valimisliitu ega parteid.

Hariva tegevuse käigus püütakse  kujundada ühiskonna, eriti aga noorte suhtumist valimistesse ja kodanikukohustustesse. See peaks koolinoori tulevikuks ette valmistama. Õpilased tutvuvad valimisalase seadusandlusega, moodustavad valimiskomisjoni, valmistavad valimised ette, saades seeläbi ka praktilisi kogemusi.

Respekteerida  tuleb põhiseadusega antud õigusi ja täita muid asjakohaseid seadusi. Poolas on keelatud teha valimiskampaaniat põhikooli territooriumil ja valimiseelses eas olevate õpilaste hulgas.

Just poliitilise neutraalsuse tagamine, mis on haridusministeeriumi ja koolituskeskuse poolt pandud koolidirektori õlule,  ongi projekti probleemseim külg.

Praktilised valimised viiakse koolides läbi enne riiklikke valimisi. Hääletatakse vaid valimisliitude, mitte aga  konkreetse persooni poolt. Hääletamisõigus on kõikidel gümnasistidel. Tulemused avaldatakse üldtulemina enne riiklikke valimisi. Koolide lõikes on lubatud andmed avalikustada vaid pärast riiklike tulemuste teatavaks tegemist.

Oluline on protsess - tulemused aga on teisejärgulised.

Seda mängu oleme juba mänginud

Oma põhimõttelt on apoliitilise projekti fookuses vaid noorte kaasamine aktiivsesse ühiskonnaellu. Gümnasisti poolt projekti raames antud hääl on tavaliselt esimene justkui tõeline võimalus väljendada oma arvamust riiklikul tasandil - kui see aga midagi ei loe ja jääb vaid mänguks ...

Tegemist on ikkagi valimiste simuleerimisega. Selle sõna selgitused võõrsõnade leksikonis (nt teesklemine, silmakirjaliku käitumise või tegevusega tegeliku olukorra või kavatsuse varjamine) annavad projektile hävitava hinnangu.

Koolide valimiskomisjonide ülesandeks on ka valimisaktiivsuse arvutamine.

Kui vaadelda Poola viimase üheksa aasta valimisaktiivsust nii koolides toimunud kui ka riiklike valimiste puhul, siis paraku pole silmanähtavat kasvatuslikku tulemust märgata. 

Valimised                              osales koole        hääletas õpilasi             õpilaste       riiklikud valimised

                                                                           õpilasi               osalus %        osalus %

Presidendivalimised 2000                    635                    124 944                72,58%           61,12%

Parlamendivalimised 2001                   428                     121 782                62,70%             46,29%

Kohaliku omavalitsuse valimised 2002        130                        47 897                63,44 %           44,24%

Parlamendivalimised 2005                    925                     184 791               68,71 %             40,50%

Presidendivalimised 2005 I voor                1 449                    314 773                68,50%              49,74%

Presidendivalimised 2005 II voor                   899                    185 996                 67,95 %            50,99%

Ennetähtaegsed parlamendivalimised 2007 1285                    232 774                 66,88%             53,88%

Europarlamendi valimised 2009              1268                    216 436                 58,76%            24,5%

Õpilaste aktiivsus koolides langeb pidevalt, kuid ületab oluliselt riiklike valimiste näitajat. Statistika järgi on koolivalimisi läbi teinud üle 2 miljoni lapse, kes tänaseks juba täiskasvanuks saanud, kuid 2009. aasta Europarlamendi valimistel oodatud positiivset valimisaktiivsuse kasvu pole märgata. Võib-olla just nn valimiste simuleerimine tekitab noortes tunde, et „seda mängu oleme juba mänginud".

Tabelis toodud 2007. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste kõrge osavõtt ärgu viigu meid eksiteele. See on erand, nagu ikka erakorralised valimised. Toona läksid ajalukku just välismaale tööle suundunud kümned tuhanded poola noored, kes seisid pikki tunde konsulaatide juures kilomeetritepikkustes järjekordades, et oma häälega anda Poolale võimalus vabaneda Kaczynski  rahvusradikaalsest valitsusest. Antud juhtumil oli kindlasti oluliseks otsustavaks teguriks elukogemus.

Esmavalijad elukogenumaks

Tekib paratamatult tunne, et esmavalija vanusekünnist tuleks pigem tõsta.  Valimiskastide  juurde lähevad lapsed, kellele kehtivad mitmed vanuselised piirangud - ööklubidesse ja kasiinodesse neid ei lubata.

Olen korraldanud mitmeid koolinoorte külastusi Tallinna linnavolikogusse. Kohtumiste käigus ilmnes ettearvatult, et enamik lõpuklasside õpilasi ei tea, mis vahe on linnavolikogul ja linnavalitsusel. Ja tegelikult ei peagi teadma! Anname noortele aega oma elu elada, et nad saaksid hiljem, kogemuste varal kindlamaid otsuseid langetada. Traditsioonide järgimine kindlustab  tasakaalustatud riigi.

Tore on, kui noored ise põrmustavad mu arvamuse vanusepiiri tõstmise kohta. Seda mitte oma vanemate või esindajate kaudu, vaid osalemisega 18. oktoobri valimistel. Esmavalijate aktiivsuse oluline kasv peaks olema selleks näitajaks.

RITA MAKAROVA

Jaga |