13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Toredad naljad ja head mälestused elavad üle aegadeJAKOB KAPLAN, 22. september 2010Lugupeetud Kesknädala toimetus! Pöördun Teie manu seoses Teie lehes 9. juunil ilmunud artikliga Nikolai Bulganini 115. sünniaastapäeva puhul. Te meenutate selles tema külaskäiku Albioni saarele koos tolleaegse vana semu Nikita Hruštšoviga. Mäletan seda üpris hästi; kui ei eksi, siis oli see vist 1956. aastal. Ja sellega seoses olevat neil reisijatel olnud väga tõsine probleem.
Nimelt pöördunud Nikita Bulganini poole mureliku küsimusega: „Vaat' kuningannal tuleb ju vastuvõtul kätt suudelda, aga mulle see ei sobi - olen ju läbinisti proletaarlane, tööliste-talupoegade riigi juht! Pealegi saatis meie N. Liit, vabanda, Kolja, su nimekaimu koos perega, need Romanovid, üle Toonela jõe, ja see Liisbet on ju nende sugulane - kauge küll, aga ikkagi sugulane. Gospodi, mida küll teha!?" Bulganin palunud veidi aega mõtlemiseks ja siis pajatanud semule: „Ära ärritu! Mõtle ise järele - kolmkümmend aastat oled ju musutanud ühe mustap....lise (mõeldud venelaste sõimusõna grusiinlaste kohta) taguotsa, lakkunud seda nagu me kõik - nii et kui annad suud noore naise käele, ei juhtu midagi halba!" (Kuninganna Elizabeth II krooniti alles 1952. a.) Ja nii oligi - mäletan seda juttu siiamaani. Minu vanaisad said tutvuda kommunistidega juba ammu: üks talvel 1917/18 Tartus - peaaegu oleks jäänud Krediitkassa keldrisse; teine, isapoolne, 1918. a. suvel Pihkvas. Aga juhtus ime - Eesti Rahvavägi päästis neid surmasuust...
Soovin edu Teie lehele, Eesti kultuuripealinnale Tartule ja kogu Eesti Vabariigile!
Austusega tartlane JAKOB KAPLAN, Tel Aviv, Iisrael
Viimati muudetud: 22.09.2010
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
