Theresa May jalgealune muutus ebakindlamaks

May eelistatud partneriks on nüüd Põhja-Iirimaal tegutsev Demokraatlik Unionistlik Partei. Briti konservatiivide ja unionistide koalitsioonil oleks parlamendis väga napp enamus. Valitsuse jalgealune muutub seal seega senisest veelgi ebakindlamaks. Paljud analüütikud arvavad, et May võib praegu küll peaministrina jätkata, aga ta tulistas endale nende valimistega nii rängalt jalga, et järgmistele valimistele lähevad konservatiivid kellegi teise juhtimisel. Hetkel ei ole lihtsalt veel selge, kes see teine võiks olla.

Nende valimiste tõeline võitja oli Tööpartei juht Jeremy Corbyn, kes kuulutaski kohe, et on "üsna selge, kes need valimised võitis" ning "see erakond, mis need valimised kaotas, on Konservatiivne Partei". Corbyn leidis, et May peaks "lahkuma ja tegema ruumi valitsusele, mis seda maad tõeliselt esindab". Tema juhitud leiboristid said küll paar protsenti vähem hääli, kui konservatiivid, ega saaks parlamendis nüüd kuidagi enamust kokku, aga Corbyn ületas kõvasti talle pandud ootusi ja tugevdas sellega enda positsiooni erakonnajuhina.

Kui võrrelda konservatiivide häältesaaki eelmise korraga, siis läks neil nüüd tegelikult paremini kui 2015. aastal. Toona saadi 36,9%, nüüd 42,4% häältest, juurde võideti üle kahe miljoni valija. Seda peamiselt tänu sellele, et eelmine kord 12,7% häältest korjanud UKIP varises nüüd täiesti kokku (kuna vahepeal langetati rahvahääletusel otsus Euroopa Liidust lahkuda, siis kadus ära too teema, mille najal see erakond püsti seisis).

Theresa May võib seega õigustatult öelda, et konservatiivide toetajaskond on tema juhtimisel tublisti kasvanud. Valimistel saadi nii suuri häältesaake viimati Margaret Thatcheri ajal. Paraku aga kaotati nüüd sellele vaatamata hulk kohti parlamendis. Selline juba kord on majoritaarse valimissüsteemi omapära. Ja lõpuks loeb ikkagi kohtade arv, mitte kogutud häälte hulk.

ANDRES LAIAPEA

Jaga |