Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Raudtee ja tööstuse arengust Eestimaal

ENN KOPPEL,      23. aprill 2014

Tsaariajal oli Eestis halb elada! Jah, 1913. aastal, s.o. 100 aastat tagasi, oli tööstustoodang Eestis 2,9 korda kõrgem kui 2013. aastal, põllumajandustoodang 1,8 korda suurem kui 2013. aastal. Raudteejaamu, kus inimesed tuule, vihma, lume ja külma eest rongi oodates varju leida võisid, oli 129.
 



Eesti Wabariigi ajal oli juba parem elada kui tsaariajal, ehkki, tänast Eesti Vabariiki juhtiva Reklaamipartei teatel, mitte nii hea kui praegu. Jah, 1938. aastal, kolmveerand sajandit tagasi, oli Eesti Wabariigi tööstustoodang 2,6 korda kõrgem kui 2013. aastal ja põllumajandustoodang 3,7 korda suurem kui 2013. aastal. Raudteejaamu, kus inimesed tuule, vihma, lume ja pakase käest rongi oodates varju leida võisid, oli 157.


Nõukogude ajal oli väga halb elada, hullemgi kui tsaariajal.

Jah, 1963. aastal, pool sajandit tagasi oli Eesti NSV tööstustoodang 4,9 korda kõrgem kui 2013. aastal ja põllumajandustoodang 4,2 korda suurem kui 2013. aastal. Raudteejaamu, kus inimesed tuule, vihma, lume, pakase ja kõrvetava päikese eest rongi oodates peavarju leida võisid, oli 138.


Nüüd, Reklaamipartei ja IRL-i (üks rahvaloomingulisi uuslausungeid: Isamaa Rüüstajate Liiga) veenval juhtimisel on saavutatud, et raudteejaamu, kus inimesed tuule, tormi, lume ja pakase eest rongi oodates peavarju leida võivad, on tervenisti 10 (loe: kümme). Pluss rahvusvahelist liini teenindav 30-40 ootajale sisustatud avaliku sauna eeskoda meenutava interjööriga Selveri kaubamaja (varem Balti jaama vaksalihoone) kitsuke fuajee Tallinnas.



Niisiis: üks raudteejaamahoone iga 125 000 inimese kohta. Euroopa rekord!



Igal päeval seisavad rongiootel kümned tuhanded eestimaalased, kuude lõikes sajad tuhanded eestimaalased, aastas miljonid eestimaalased. Seisavad lapsed, seisavad emad imikutega, seisavad vanurid. Seisavad europerroonil, unistades relssidele joondudes. Nemad on alam-eestimaalased.


Kui midagi niisugust toimuks Belgias, Prantsusmaal, Venemaal, Kreekas jne, siis selline sülitamine ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioonile (artikkel 5: kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamist või julma ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist) põhjustaks ülemaailmset tähelepanu äratava möllu, protestimarsid, tänavakokkupõrked, valitsuste tagasiastumised jne.


Aga Eestis seistakse vaguralt, taustaks laudadega kinnilöödud uste ja akendega jaamahooned. Kõik sõitatahtjad seisavad, olgu ilm või päevaaeg milline tahes. Nad on alam-eestimaalased.


Sest...! Nagu Riigikogu kõnetoolist on väitnud - kui parasjagu arutati regionaalpoliitikat - meie reklaamiparteinduse poolt arvestatavaks autoriteediks arvatud Jürgen Ligi: „Eestimaal on kõik autosõidu kaugusel!" Jah! Petu-isamaalased ja reformiparteilased, kelle siiani ainsateks reformideks on enesereklaamikunsti pidev reformaatorlik lihvimine, sõidavad loomulikult üksnes autodega.


ENN KOPPEL, ühiskonnauurija


[fotoallkirjad]

Ka SAUE jaamahoone, mis kunagi oli väga oluline, on tehtud nüüd täiesti olematuks.

Pildike KEILA lähiminevikust. Õnneks on see ajalooline jaamahoone veel alles, sest annab nüüd peavarju väga korralikule ja menukale toitlale-kohvikule.

Fotod: Tiit Maksim



Viimati muudetud: 23.04.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail