Keeleinspektsioon ei alustanud Keskerakonna plakatite suhtes väärteomenetlust

 Paljud mõtlesid, mõned kartsid ja teised lootsid, et mis seal ikka edasi saaks, kui kindlasti väärteomenetlus, sest Keeleinspektsiooni reageeringutele on ju väga paljudel juhtudel järgnenud väärteomenetlus. 2014. aastal menetleti 128 väärteomenetlust.

 Nüüd on teada, et Keeleinspektsioon ei alustanud Keskerakonna suhtes väärteomenetlust. Päringule vastas Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk: „Menetlus ja väärteomenetlus on väga erinevad asjad. Menetlus antud juhul tähendab seda, et meile on laekunud kaebused, me peame välja selgitama asjaolud ning kaebuse esitajatele vastama.“

 Välireklaamide kohta tulnud kaebuse peale Keskerakond vastas, et välireklaamide puhul tuleb lähtuda mitte teksti paigutusest, vaid plakati esitusviisist ja sisust ning sellest, mida vaataja näeb esmatähtsana ja kõigepealt.

Vaidlust tekitanud Jelena Glebova plakati puhul näevad mõned vaatajad esmalt venekeelset teksti, kuid enamik vaatajaid tekstist suuremat Glebova fotot. Seejärel liigub pilk ülespoole reklaamlausele „Teeme teisiti!“ ja alles seejärel venekeelsele reklaamlausele. Eestikeelne lause ei ole teisejärgulisel, vaid kesksel kohal. Venekeelne tekst tõuseb esikohale ainult lähedalt, silmade kõrguselt vaadates, kuid plakatit nähakse juba kaugelt ja loetakse eemalt.

Eestikeelne endistviisi esikohal

Keeleseaduse nõue, et esikohal oleks eesti keel, kehtib endiselt pikemate kirjalike tekstide puhul. Ilmar Tomusk teatas riigimehelikult: „Inspektsioon ei ole Keskerakonna suhtes väärteomenetlust alustanud. Kui Teile on teada, et keegi on Keskerakonna valimisreklaami suhtes siiski väärteomenetluse alustanud, siis palun teavitage sellest ka mind.“

 (Keskerakonnale tehti suuline hoiatus, andis Ilmar Tomusk teada Kesknädala toimetusele.)

 Terve mõistusega inimesed ohkavad kergendatult, et tormile veeklaasis järgnes tuulevaikus; aga nendele, kes n-ö ihkasid verd, valmistab Keeleinspektsiooni otsus kahtlemata pettumuse.

 Keskerakonna ründajad meenutagu parem, et kõige jämedam keeleseaduse rikkumine oli valimistevahelisel perioodil hoopis Vabariigi Valitsuses, kui Jürgen Ligi põrutas 23. augustil 2012 valitsuse pressikonverentsil, et ESM- lepingu raames toimub „kiire, võõrkeelne, konfidentsiaalne tegevus. Kus on siin seadusandja koht?“. See polnud enam mitte üksnes keeleseaduse, vaid ka põhiseaduse rikkumine, sisuliselt riigipöördekatse – Riigikogu taheti hoopis kõrvale jätta. Paljud Keskerakonna praegused kritiseerijad ei teinud siis kommentaariumides mitte üks piuks, oleks nagu keele alla neelanud.

 Keeleinspektsioon peab lähtuma mitte üksnes seadusesättest, vaid seaduse vaimust.

Rahvarinde survel

Keeleseaduse esimene redaktsioon kehtestati laulva revolutsiooni ajal Edgar Savisaare juhitud Rahvarinde survel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 1989. aastal selleks, et lõpetada venestamine ja kaitsta eesti keelt vene keele pealetungi eest. Seega ajal, mil eesti keele säilimine pikemas perspektiivis oli tõsises ohus.

 See, kas täna on ühel plakatil venekeelne lause esikohal, kui eestikeelne on kesksel kohal, ei oma riigikeele säilimise kontekstis üldse mitte mingit tähtsust.

Meenutame, et okupatsiooniajal oli isegi venestamispoliitika aegadel tänavasiltidel või plakatitel esikohal eestikeelsed ja alles seejärel venekeelsed tänavanimed või laused.

Olgem suuremeelsed!

Seda enam peame olema suuremeelsed, sest väiklastena oleksime paranoilisemad ja vaimult väetimad kui kunagised okupandid. Eesti riigis on eestlased võimul ja üheks võimu tunnuseks on suuremeelsus, mitte väiklane tähenärimine.

Vabariigi Valitsus on muutunud leebemaks ja tegi isegi karistusseadustikus muudatusi, mistõttu paljud situatsioonid, mis seni olid karistatavad, ei ole seda enam teps mitte. Kui näiteks isa läheb naabriaiast ära tooma palli, mille tema laps oli sinna kogemata visanud, siis pole see enam kriminaalkuritegu.

 Ka Keeleinspektsioon on vähendanud väärteomenetluste arvu. 2013. aasta seisuga menetleti 280 väärteomenetlust, 2014. aastal 128. Väärteomenetluste arv vähenemine ei tulene mitte nõudlikkuse vähenemisest, vaid sellest, et riigikeeleoskajate jõudsal lisandumisel on keeleseaduse rikkumised vähenenud ning iga tühja-tähja pärast enam väärteomenetlusi ei algatata.

Tehakse tõsisemat tööd

Keeleinspektsioon teeb selle asemel tunduvalt tõsisemat tööd, et lasteaedades, koolides, riigiametites ja kohalikes omavalitsustes, poodides, haiglates, politseis, sotsiaalasutustes, turvafirmades, äriühingutes jm oleks riigikeeleoskus nõutaval tasemel. Järelevalve on põhjalik ja aeganõudev protsess. Mõttetu oleks samal ajal kurjustada mingi plakati kujunduse pärast.

 Kui riigivalitsejad on juba Pronksiööst saadik rääkinud eesti- ja venekeelse kogukonna lõimumise vajalikkusest, siis Keeleinspektsiooni poolt alustatud väärteomenetlus ühe plakati ühe lause pärast oleks jätnud väga silmakirjaliku mulje, teravdanud rahvustevahelisi suhteid ning jätkunud erakondadevahelise käkikeeramise, poriloopimise ja mudamaadlusega.

 Enamik Eesti rahvast soovib rahulikke valimisi – keskendumist saadikukandidaatidele, valimisprogrammidele, valimislubaduste täitmise reaalsusele. Miks olla haiglases uudishimus, kes kellele ära teeb? Keeleinspektsioon aga jätkab karmi järelevalvet, et Eesti Vabariigis oleks riigikeel aukohal.

ALAR SUDAK, kodanikuühiskondlane

Jaga |