Millal käib kisa taevani ja millal valitseb vaikus

Eelmiste valimiste eel levitas kapo 70 aastaks salastatud autori käskkirja mingist Savisaare „idaraha küsimisest" (kedagi teolt ei tabatud, aga ametkonnajuht sai presidendilt pagunitele kupukesi koos palgatõusuga). Laarile jagati Skandinaavia pankade poolt preemiaid - ikka millegi eest? Kes oli see riigimees, kes ütles, et tema Savisaarega ei räägi, aga pärast süüdistas, et Savisaar ei tulnud tema korraldatud Pronksiööle kontvõõraks? Kes välisluure agentidest nimetas teaduskraadiga endist näidissovhoosi direktorit ja endist presidenti kolhoosiesimeheks?

Eesti ajakirjanikel aga taas ja jälle suu vett täis! Kilekottides rahasummadest ja käest kätte käinud meeleheapakkidest ei tehta enam teadmagi. Mis seadusega müüdi maha nn Armuneem? Kuhu kadusid Ärma talu käivitamiseks jagatud miljonid kroonid - maad ikka söötis ja karjalaut tühi... Palka makstakse nagu kohatäitmise eest; kui ametnik täidab ka ettenähtud kohustusi, kuulub see eraldi tasustamisele „kuluhüvitisega".

Kevadel hädaldas Postimehes kunagine Reformierakonna poliitikastaar Valve Kirsipuu: mis siis küll saab, kui praegune, tema poolt koos Siim Kallasega äiutatud valitsus peaks kukkuma... Ju siis on veel peidus midagi, mida üldsus ei tea - järelkasv pole jälgede rehitsemisega selleni jõudnud. Oletustele rajatud riigiski jõutakse ükskord ka Eesti 10-tonnise kullavaru, eksisteerinud Eesti pankade likvideerimislugude ja „punaparunite" perioodil loodud varade mahakupeldamise olemuse juurde.

Selgituste nõudmise perioodil vajab klaarimist, kus lõpeb leninlik-stalinlik kommunism ja algab e-demokraatia kui uudisnähtus. Tegelikule demokraatiale tõmmati juba eelmistel valimistel e-kriips peale. Enne hukku võiks vähemalt suu tühjaks sülitada - siis ei reostaks manalat...

JAAN VAHTRA, Tallinn-Pääsküla

Jaga |