Kirna mõis asub tervistavate loodusjõudude rüpes

Kirna mõisa maa-alal leiduvad tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv Maa-sisene kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivne toimivat inimorganismis olevatele mikroorganismidele ja aitavat pingeid maha laadida; positiivse laenguga kohtadest aga saab ammutada lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetiliselt madalsageduslikke paiku olevat kogu maailmas vaid viis, üks nendest Järvamaal asuv Kirna. Kerkibki tõsine küsimus: miks minna end mujale ravima ja energiat koguma, kui meil endil selline tugeva mõjuga paik olemas?

Kuna ekskursiooni eesmärk oli ikkagi ka pärandkultuuriga tutvumine, sai uuritud Kirna mõisa ajalugu. Mõis on asutatud 1614. aastal; Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile viis Järvamaa küla. Hiljem olid siin mõisnikeks Osten-Sackenid ja Pilchaud. 1919. a. Eesti Vabariik võõrandas mõisa; mõisahoonesse pandi algkool. Alanud kasutamisajajärgul asusid seal veel ka raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosikeskus, söökla, isegi kortereid oli.

Kõik jätkus kuni 1997. aastani, mil mõisahoone müüdi kui alternatiivravikeskus. Lagunenud ja lagastatud mõisa suutis tervendaja Helle Anniko arendada maailmas tuntud energiapargiks, millele aitas kaasa selle paiga eripära tunnetamine. Uued omanikud Reimo Lilienthal ja Tuuli Org tahavad mõisast kujundada tervise- ja elustiilikeskuse.

Pargis võttis meid vastu Anželika, kellelt kuulsime mitmeid lugusid ning kõndisime tema kui hea haldjaga mõisapargis olevate ravipinkide vahel. Ta oskas öelda, millisele organile konkreetse paiga energia mõjub. Lühitutvustuse järel oli meil võimalik valikuliselt istuda sealsetel pargipinkidel. Eemal pargis liikus teisigi uudistajaid, kellel tundus olevat tõsine huvi paikkonna võimaluste vastu. Loomulikult toonitati: kas inimene terveneb või mitte, sõltub tema soovist, tahtest, valmisolekust ja vastuvõtlikkusest loodusravile. Teisalt pidi Kirna olema üks Järvamaa külastatavamaid paiku; aastas käib siin ligikaudu 10000 inimest, nagu oli ka Järsi küla puhta veepargis. Kevadel, emadepäeva ajal peeti  mõisas tervisepäev mitmete loengutega, teraapiatega, nõustamistega; eriti sooja vastuvõtu osaliseks sai Riina Raudsiku loeng liigesevaludest. Tervisepäevaga seostub ka seesmine tasakaal, sest inimene on tervik ning igaühel tuleks leida side omaenda sise- ja välismaailma vahel.

Kõigile avatud Kirna loodusparki hoitakse peamiselt korras annetustest, mille abil laiendada pargiala ja lisada tervendava energiaga pinke.

Loomulikult tutvusime ka mõisahäärberi sisemusega. Teisel korrusel puudus lagi, vastu vaatas eterniitkatus; esimesel korrusel ilutses nägus võlvlagi. Ruumides leidus veel mõisaaegset inventari.

Vaatasime K. Valdre ja S. Saagi õlimaalide näitust. Idee kunstnikelt: kui kutsutakse aedu kujundama, võtavad iga taime kui pintslilööki oma maalil; nõnda kujuneb tervikpilt.

Tõdesime veelkord, et igal Eesti mõisal on omamoodi pärandkultuuriline väärtus. Kirna teevad imeliseks hubane ja õdus häärber, elulootuses õitsev park ja taassünnis olev mõisakompleks.

Ehk Kirnas-käik aitab vabaneda kahtlustest ja uskmatusest loodusravi suhtes? – selle teadmisega asusime koduteele. Saab vaid soovida edu sellele ühele mõisale paljude veel alles olevate seas!

Tagasisõidul oli meil ilus hetk Raplamaal Kehtna kandis. Keset augustikuud rõõmustas meid rohetav ja korralikult õitsev kartulipõld. Milline rõõm oli näha tervet ja ilusat põldu! Tekkis paralleel inimesega: suur rõõm on näha tervet ja elujõus inimest!

Kindlasti jätkame Vana-Vigala loodusesõprade ettevõtmisi uute kohtumiste ja tegevustega Maiu Üürikese ja Helbe Klissi eestvedamisel.

JAAN VISKA

[foto]

Kirna mõisahoone uks on avali loodusravihuvilistele üle maailma – Põhjamaadest kuni Tiibetini ja kaugemaltki. Erilist huvi tunnevad siinsete tervendusvõimaluste vastu need, keda vaevab tänapäevainimeste üks üldlevinumaid terviseõõnestajaid – stress.

Jaga |