Tartu rahuleping on meile püha!

See oleks Eesti rahvale valus hoop otse südamesse. Konsensust pole ju rahvaga saavutatud! Rahva käest pole arvanust küsitud! Kas välisminister Paet on tõesti täie mõistuse juures ja annab endale aru, mida selline piirileping Eesti riigile ja tema rahvale tähendab, nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes?

Kui toimusid sündmused Lihulas, kus Juhan Parts peaministrina rahva vastu jõudu kasutas, lausus minu tädi Helmi Parts: "Hea, et minu kallis mees Artur seda kõike ei näe." Artur Parts lasti haarangutel maha 1950. a. ja tädi Helmi saadeti Siberisse. Artur Parts koos viie vennaga oli võidelnud soomusrongil selle riigi eest, mis meil praegu veel olemas on. Artur oli jurist ja tunnustatud advokaat. Partside suguvõsa oli haritud ja suures osas juriidilise kõrgharidusega. Ka nende suguvõsa järeltulija Juhan Parts on hariduselt jurist. Tädi rääkis, kuidas Juhan Partsi vanemad koos teiste allesjäänud Partsidega teda aitasid, kui Tallinn ei tahtnud Siberist naasnud tädi Helmit vastu võtta. Nad aitasid tädil Maardu keemiakombinaati tööle saada - ta oli hariduselt keemik. Tädi Helmi lahkus jäädavalt meie hulgast kaks aastat tagasi. 99-aastaselt.

Olin kaheaastane, kui minu isa viidi neljalapselisest perekonnast jäädavalt ära. Tema süü seisnes selles, et ta kuulus Kaitseliitu. Ema abiellus KGB töötajaga, kelle vanemate juurde meid emaga küüditamisohtude ajal alati peideti. Kasuisa vallandati julgeolekust just enne Stalini surma. Ta olevat kohtunud metsavendadega, informeerides neid haarangutest. Üks omakülamees nägi ja kaebas. Kasuisa hoiti pool aastat vahi all, kuid sidemeid metsavendadega siiski tõestada ei suudetud ja ta lasti vabaks. Oli ka tollases julgeolekuteenistuses Eesti patrioote!

See oli väikeste laste päästmiseks kokkuleppeline abielu, mis peale Stalini surma lahutati. 1992. a. saime tõendid, milles kirjas, et olime määratud rahvavaenlastena väljasaatmisele, kuid otsuse täideviimine peatati. Enam ei ole me rahvavaenlased. Isa rehabiliteeriti postuumselt. (Ometi Laari uus valitsus nii ei arvanud. See aga on hoopis teine teema.)

Miks meie riigijuhid ei arvesta oma rahva arvamustega? Miks on see piirileppe sõlmimine praegu nii kiiresti vajalik? Kellele ja millist kasu toob selline piirileping? Kas me saame kunagi teada, kes meie riiki tegelikult juhivad, ja kuidas on võimalikud sellised otsused, nagu see raudteemüük oli?

Põhiseaduse järgi kuulub meie riigis kogu võim rahvale. Miks rahvas siis seda võimu ei kasuta ja laseb riigijuhtidel nii rängalt põhiseadust rikkuda?

Tublid Eesti patrioodid esinesid 1. juunil Rahvusraamatukogus toimunud kongressil. Sellest olid ainult Delfis napid kommentaarid. Põgusalt tehti juttu ka Tallinna TV-s ja Nõmme Raadios.

Samal ajal olid Kadriorgu presidendi juurde kutsutud Eesti erakondade juhid. Mida see "kongress" endast kujutas? Kas presidendi tuttavad trikid rahvale puru silma ajamiseks, nagu oleksid Reformierakonna kuritegudes süüdi kõik erakonnad?

Rahvas peab üksmeelselt ja otsustavalt astuma samme piirileppe sõlmimise peatamiseks. Muidu ei saa seda viga enam kunagi niimoodi parandada, nagu osteti kümme korda kallima hinnaga tagasi raudtee. Siin enam mingist tagasiostmisest juttu olla ei saa.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |