Söulis näeb ka reforme, mitte ainult nende hinda

ALLAN ALAKÜLA,      27. juuni 2001


Eesti era-ja avalik-õiguslik meedia on eestimaalastesse süstinud pimedat usku, et Eesti on maailmas mobiiltelefonide ja interneti kasutajate suure osakaalu poolest eriline. Edu vältimatu hind olevat aga elu kadumine maal ja prügikastivanakeste armee pealinnas. Taolised riiklikud propagandamüüdid vohavad eeldusel, et enamik eestimaalasi kas või sedasama internetti kasutades muust maailmast eriti ei tea.
Sain hiljuti käia Lõuna-Koreas, kus pool elanikkonnast kasutab internetti ja maailmavõrku ühendatud arvuti on igas klassiruumis. 46 miljonilise rahvaarvuga riigis on interneti püsiühendus viies miljonis kodus. Valitsusprogrammiga on alustatud arvutite tasuta jagamist pisikese sissetulekuga tudengitele ja täiskasvanuile. Samal ajal pakub valitsus arvutiõpetust kahele miljonile koduperenaisele, 600 000 sõjaväelasele, vanurile, invaliidile ja vangile. Kõik selleks, et vähendada arvutioskuse puudumisest tulenevat ebavõrdsust inimeste sissetulekutes.
Sellise edu hinnaks peaks meie ettekujutuses peegelduma pilvelõhkujatelt vastu aasialikud vaestekvartalid. Söulis lausa otsisin slummi, ei leidnud. Nädala jooksul ei trehvanud ühtki kerjust (liikusin nii jalgsi, metroo kui taksoga). Küll toimusid võimsad ametiühingute meeleavaldused. Hästiorganiseerunud töölisliikumine ongi seal üks peamine sotsiaalse tasakaalu garantii.
Autopilt on Söulis ühtlaselt kuni 4-5 aasta vanune Hyndai, Daewoo, Kia, haruharva mõni Mersu või Bemar (Jaapani autosid on veel vähem, aga sellel on pigem ajalooline seletus). Meil tavapärast pilti limusiinide vahel plärisevate romudega ei näe.
Lõuna-Korea on noorem kui Eesti demokraatia. Ometi on osatud seal majandusreformide koorem ühiskonnas ühtlasemalt jagada. Ja kuna seal on lisaks mobiiltelefonile ja internetile ka oma tõsine tööstus, on nende arenguperspektiiv Eesti omast märksa veenvam.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)