Õigusriik või võimuriik

19. mai 2004


Euroopa Liit reguleerib pea kõiki eluvaldkondi oma õigusaktidega, kuid mingit alust ei ole maha kanda Eesti Vabariigi põhiseadust.
Kujutlege, et Eesti on äkki vabanenud opositsioonist. Selle saavutamine on imelihtne, kui kõrvaldada valimistelt teatud hulk inimesi. Inimesi, kes suure tõenäosusega ei hääleta liberaalse majanduspoliitika esindajate poolt ja kelles ka nulltolerantsi kuulutajad ei ole usaldust tekitanud. Teine Eesti muutub poliitilisel maastikul olematuks, sest ta ei osale enam põhiseaduse, hääleõiguse realiseerimisel. Osalevad need, kel on juurdepääs arvutile, internetile ja vajalikele teadmistele. Seega valdavalt noorem osa elanikkonnast, sekka vanemat põlvkonda, kel on elus vedanud.
E-valimised on tulekul. Nende vajalikkust põhjendatakse sellega, et vaat kui toredad ja edukad infoühiskonna tegijad me Euroopa silmis välja paistame. Ja justkui rikutaks arvutikasutajate õigusi, kui neil ei oleks seaduslikku alust hääletamiseks interneti kaudu (ETV, "Foorum", 28.04.2004).
Paraku ei ole valimiste eesmärk see, kuidas nende läbiviimise meetod Euroopas muljet avaldab, vaid see, missugused on hääletajate otsustused, poliitilised eelistused. See, missugusteks kujunevad faktilised jõuvahekorrad võimu ja opositsiooni vahel.
Võimule on suurepäraselt teada, et sõltuvalt viletsast materiaalsest seisundist (riigi armust) ning eakusest (keegi ei ole ise oma sünniaega valinud) ei kasuta arvuteid just pensionärid ega ole neil vajalikke teadmisi. Lisaks neile väikesepalgalised, kelle tööiseloomul pole seost arvutitega jne. Lühidalt – teine Eesti.
Põhiseaduse § 57 ja 58 sätestavad, et hääleõiguse saab isik 18aastaseks saamisel, piirata tohib seda õigust vaid kohtus teovõimetuks tunnistatutel ja vanglakaristust kandvatel isikutel.
Hääleõiguslikud isikud on õigustatud subjektid, riigivõimu kandjad aga kohustatud subjektid. Kohustatud subjekti möödapääsmatuks kohustuseks on garanteerida kõigile hääleõiguslikele kodanikele võimalus hääletada. Kui võim ei soovi või ei suuda seda õigust garanteerida, siis ei ole kavandatav eksperiment kooskõlas õigusriigi printsiipidega. Eelkõige egalitarismi printsiibiga, mille kohaselt õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdselt. Vaid siis, kui võim garanteerib need ühed ja samad olud ning eeldused kõigile õigustatud subjektidele, saaks seadusega ette näha vastavaid korraldusnorme valimiste läbiviimiseks interneti kaudu. Võim, mille arvates on puudustkannatajatele 500 krooni täiesti piisav toimetulekuks, ei garanteeri midagi.
Kas meil on õigusriik või võimuriik?
Kui õigust luuakse ja kasutatakse eesmärgiga oma võimu ning võimulolekut kindlustada, hoida ära oht valimistel kaotada võimalike vastuhääletajate elimineerimisega, siis on tegemist võimuriigiga.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik õigusriik. Kas ikka on? Või tuleb taas pöörduda vana anekdoodi juurde: "Mees istus vankrile, andis piitsa ja kihutas minema. Hobune jäi aga lolli näoga järele vaatama."

Lugupidamisega
Eesti kodanik; kodanik, kes tunneb põhiseadust; kodanik, kes teab, et ka Euroopa Liidus kehtib õigusriigi printsiip, põhiprintsiip ning eeldus sellesse liitu kuulumiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)