Kaadrid otsustavad kõik

Nüüd, kui reformlastel endil valitsuseohjad käest läinud, üritatakse oma kaadrialast liini edasi ajada. Seekord aga teistsuguste vahendite abil – meediat ära kasutades.

Postimehe arvamustoimetaja heidutav üleskutse, et mis küll võib juhtuda, kui Keskerakond hakkab ametisse nimetama uut kaitsepolitsei peadirektorit, on ühtlasi kõhklusi ja hirmu külvav. Selle põhjal pole usaldatav ei valitsus ega seda juhtiv erakond. Et kahtlased on nende otsused ning valed nende inimesed. Kogu valitsusele pannakse hindeks 2, mõnituseks lisatakse hindele veel pluss.

„Õiged inimesed“, kes oskasid ja oskavad ka tulevikus „õigeid inimesi“ ametisse nimetada, on ajalehe meelest muidugi Reformierakonna ridades. See aga pole ajakirjandusliku analüüsi tulemus, vaid reformliku kaadripoliitika uus käik ja teine stiil. Kui veel valimiste ajal hirmutati inimesi sellega, et Keskerakonna valijaiks on rumalad venekeelsed inimesed, siis nüüd tehakse peenemalt.

Meedia vahendusel mitte ainult ei seata kahtluse alla valitsuse ja Keskerakonna praegusi otsuseid, vaid nende kompetentsust üldiselt, sealhulgas kaadripoliitikat. Kaitsepolitsei juhi nimetamise kaudu aga saab küsitavaks üleüldine võimekus ja lubatavus riiki juhtida. Pole tähtis, et järgmisel aastal peavad uued juhid saama enam kui paarkümmend riigiasutust, sealhulgas näiteks Riigikontroll ja Riigikantselei – peamine on selgitada inimestele, kuivõrd ohtlik on endiselt Keskerakond.

Seda ohtlikkust saab suurepäraselt võimendada riigi julgeoleku teemadega. Meedia erilise „tähelepanu“ alla võetakse lisaks Kaitsepolitseile kindlasti ka Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtide määramine, sest needki ametkonnad vajavad tuleval aastal uusi juhte. Ning, hoidke eest, kui mõni kandidaat oleks kuidagigi seotud valitseva erakonnaga. Seepärast ongi reformarite poolt ajakirjanikele tarvitamiseks antud sõnum niisugune, et juba eos tõuseks ihukarvadki püsti.

Rahvusringhäälingu uudistejuht Anvar Samost rääkis saates „Samost ja Ruussaar“ (12. november) värvikalt, et valdav osa praegustest ametkondade juhtidest on paika pandud ajal, mil Keskerakond oli opositsioonierakond. "Siis kuskil Reformierakonna kontori arvutis eksisteeris Kalev Lillo poolt täidetav suur Exceli tabel erivärviliste lahtritega, kus olid väidetavalt kirjas riigi kõikide olulisemate positsioonide täitjad ja ootused.“

Aga nagu päevaleht on lugemiseks üheks päevaks, on meedial ka muud huvid. Meedia abil kaadri- ja võimupoliitika tegemine pole pikalt jätkusuutlik. Nii üks kui ka teine on seda korduvalt kogenud ja ise kõrvetada saanud.

Nüüd ongi poliitiline madin nimega „Kaadrid otsustavad kõik“ jõudnud ka Reformierakonda endasse. Pevkur või Michal, Kallas või Pevkur? Kaua pole me möödas ajast, kui oli mängus ka Taavi Rõivas. Ehk: mida külvad, seda ka lõikad.

Sestap polegi imestada, et segaduses jäävad reformlikule kaadripoliitikale ette isegi äsja ametisse nimetatud Tallinna noored linnaosavanemad, kelle ametissenimetamised olevat Kristen Michali sõnul maha kirjutatud Daniil Harmsi absurdikomöödiast. Jättes siinjuures tähelepanuta, et ehk on nüüd reformierakondlastest juhtpoliitikuil opositsioonis olles aega isegi nõukogudeaegset vene kirjandust lugeda. Samas kui nende võimulolekuaja töökorraldus nägi ette, et juhtartiklid ja ettekanded tulid näiteks selle kirjaniku sulest, kes vastutasuks pidi omakorda saama ajalehe Sirp juhiks.

Saab nõustuda Samostiga, kui ta reformierakondliku kaadripoliitika kokkuvõttes arvab, et nüüdseks on välja kujunenud teistsugune olukord. Keskerakonnal ja ka teistel koalitsioonierakondadel on võimalus näidata, kuivõrd nemad on võimelised sellistest halbadest poliitilistest kokkulepetest hoiduma.

KESKMÕTE: Nüüd, kui reformlastel endil valitsuseohjad käest läinud, üritatakse oma kaadrialast liini edasi ajada. Seekord aga teistsuguste vahendite abil – meediat ära kasutades.

AIVAR JARNE, Kesknädal

Jaga |