Geriaatria arstisüsteem ootab taastamist

Viive Ilves,      24. aprill 2002


Eakate inimeste tarvis peaksid polikliinikutes töötama geriaatrid (eakate inimeste haigustele orienteerunud arstid), kes oskaksid vanuritega suhelda ning neile vanusest tulenevate vaevuste vähendamise võimalusi süviti selgitaksid.

Kas teate kuidas mujal maailmas pensionäre väärtustatakse? Neist peetakse lugu kui vanaemadest ja vanaisadest, kes võidelnud ja võitnud (või ka kaotanud) , töötanud, kasvatanud ja toetanud lapsi, jaganud kogemusi, toonud kuulsust ja au oma rahvale (kes teaduses, kes spordis vm), jaganud kogemusi, hoidnud oma rahvuskultuuri jne. jne.

Vaimu väsides väsib ka keha

Praegu on paljud meie lastest hädas oma lastega, kes ei tea, mis on vikat või reha, kartulikoorimine või pesu parandamine - see-eest teavad, mis on mersu, mobla, internet. Lihtne töö on põlastav. Rahasaamiseks ennast pingutama ei pea, sest esialgu võib seda nõuda vanematelt ja vanavanematelt, hiljem tuleb õppida trügima, pugema, teisi kõrvale tõrjuma, et olla õige MINA, kelle jaoks lähedasi pereliikmeid enam vaja ei ole.
Siit tuleneb ka see, et vanemaealised haigestuvad täna sagedamini kui peaks. Esialgu tuleb vaimne depressioon, milleni on viinud solvumine, eemaletõrjutus, alaväärsusstunne (kuna neid on nimetatud arulagedateks, nina vaheletoppijateks, hädaldajateks, lubjakateks jne). Lisaks veel majanduslikud raskused. Aga kui vaim on närtsinud ja väsinud, väsib ka füüsiline keha - inimene haigestub, tunneb end õnnetu ja abituna. Tahaks seda oma arstile kurta aga kabineti ukse taga on pikk järjekord ja arstil kiire, riietumine võtab aega ja suur osa kaebustest jääb rääkimata. Südamerohu retseptid on käes aga liigestevalu kohta unustasin küsida ja ei tea, miks heeringa söömine jalad paiste ajas, kas sauna ikka võib minna jne. jne.

Ühiskond vajaks terveid ja elujaatavaid eakaid

Hädasti oleks vaja arst-geriaatrit. Sellist, kes sobiks vanuselt ja teadmistelt tegelema vanemaealistega ja kes oleks läbinud ka vastava täienduskoolituse. Siin tuleks erilist tähelepanu pöörata vanemaealistega suhtlemisele, oskusele arvestada vanemaealise iseärasusi nii ennetavas kui põhiravis. Tegemist on ju valdavas osas krooniliste haigustega, seega on tähtis taastusravi. Ühiskonnas oleksid palju tervemad ja elujaatavamad eakad, kui võetaks taas kasutusele:
1. Geriaatriliste haigete vastuvõtukabinetid, millede olemasolu vähendaks perearsti ja eriarsti igapäevast töökoormust, tagaks teistele patsientidele lühemad järjekorrad ja seega arstide suurema tähelepanu pööramise võimaluse igale patsiendile eraldi.
1. Koduravi, mis oleks vajalik nii ägedate kui ka krooniliste haiguste ravimiseks eriti neile, kel liikumishäired. Vanemaealiste koduravi koos oma loomulikkusega annab head efekti, on odav ja kättesaadav ning korraldamine vähemkulukas ka riigile, kuna piisab vaid ühest-kahest mitmekülgseid teadmisi omavast spetsialistist. See tähendaks erinevate looduslike ravivõtete kasutamist - toitumisõpetus, käte-jalgade vannid, ülehõõrumised, kompressid, mähised, kupud, parafiinravi, massaaþid, ravivõimlemine jne. Vaimse tervise parandamise nimel võiks kasutada luule- ja kirjandusteraapiat (näiteks ettelugemisi), vestlusi tervisest, elust, kultuurist vms., olenevalt haige intellektuaalsusest ja soovist.
3. Vanemaealiste taastusraviks (mitte hooldusraviks) vajalikud ravi-pansionaadid üksikute või peres elavate pidevaks ja aktiivseks järelraviks (operatsioonide, ägedate haigestumiste) või krooniliste haiguste taastusraviks, mis ei vaja kalleid aparaate, vaid baseerub loomulikel taastusravi meetoditel.
Kõik oleks võimalik, kui vaid tahtmist oleks.

Õpi enda tervenemisele ise kaasa aitama

Kellel on õigus otsustada - keda ravida ja keda mitte? Kõikide inimeste elud on võrdselt tähtsad. Esikohal peaks ikka olema inimese elu ja tervis, alles siis kõik muu (kõrghooned, sisehallid, basseinid, kallid riigiametnike autod, hoone sisustused jne.).
Raskeid ja harvaesinevaid haigusi (mitte ainult leukeemiat) on arvuliselt väike protsent, kuid nende haiguste ravimeid on vähe ja kättesaadavus raske. Kui võrrelda südame-veresoonkonna haiguste ravimite mitmekesisust näiteks vereloome haiguste ravimitega, saavad ju kõik aru, et esimeste haiguste ravimeid tunduvalt rohkem on. Minule, kui loodusraviarstile, on nördimust tekitav patsientide valdav farmakoloogilistele ravimitele tuginemine. Kasutavad oma ravimid ära ja lähevad uute järele, pööramata mingil moel tähelepanu iseenda tervenemisele kaasa aitamisele. Minu patsiendid kurdavad, et neile pole varem keegi rääkinud, kuidas antud haiguse korral ise oma tervenemisele kaasa aidata - mida süüa, milliseid koduseid võimalusi kasutada (veeprotseduurid, enesemassaaþid, hingamisharjutused, ravivõimlemine, organismi puhastamine jne). Uskuge mind, tulemused on head ja farmakoloogiliste ravimite vajadus väheneb tunduvalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)