Selgitage ka pensionäridele Euroopa Liidu kasulikkust

Harry Ahland,      19. detsember 2001


29. novembril toimus Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis seminar Euroopa Liidu alase informatsiooni levitamisest. Et ürituse korraldasid TÜ Euroopa Kolledzh ja Avatud Hariduse Liit, siis olid põhilised esindajadki viimastest. Ka publik koosnes enamuses ametnikest ja käputäiest tudengitest.
Mõistagi ei olnud esinejad rahul eurointegratsiooni tutvustamise tasemega ühelegi sihtpunktile. Leiti, et nõrgalt on selgitustööd tehtud pedagoogidele, õpilastele, üliõpilastele, põlluharijatele jne. Kuid mitte sõnagi ei lausutud kõige suurema sihtgrupi – pensionäride – aadressil. Neid nagu polekski Eestimaal. Kui kõne alla tuli referendumi korraldamine, siis Raul Eamets arvas umbes nii, et need pensionärid ei taipa nagunii asja olemust ja hääletavad enamuses vastu, parem, kui nad üldse hääletamisest osa ei võtaks. No kujutage ette, nii mõeldakse ligemale kolmandiku eestimaalase kohta!
Olen viibinud Tartus õige mitmel selleteemalisel arutelul ja lugenud sellest erinevatest ajalehtedest. Kõikjal nämmutatakse tüütuseni, kui suured hüved ja majanduslikud edusammud ootavad Eesti riiki siis, kui ta Euroopa Liiduga ühineb. Mõni esineja aga ei salgagi, et ka Euroopa Liidus võib pensionär oma helget elu alles 20 aasta pärast loota.
Aga mis ootab ees ca 300 000 praegust eakat inimest? Kõikide kaupade ja teenuste hinnad kasvavad mitmekordselt, pensionid aga mitte.
Kutsugu mõni eurointegratsiooni ametnik vanurid kokku ja tehku neile asjad selgeks. Tehtagu seda igas maakonnas, igas linnas. Pole meie pensionär sugugi nii otu, et küsimust ei taipa. Kui vanainimene rahuldavat vastust ei saa, pole tal tõesti Euroopa Liitu asja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)