Kes varastas riigilt raudtee?

KALEV KALLO,      03. juuli 2002




Nüüd, kus Riigikohtu halduskolleegium on oma otsusega kohustanud Eesti Erastamisagentuuri nõukogu uuesti läbi vaatama AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamiseks esitatud pakkumised, leiab üha enam kinnitust selle rahva tahte vastaselt korraldatud "erastamise" käigus toimepandud seaduste rikkumiste jada. Tahtmatult tekkib küsimus; kui on rikkumine, kus on siis rikkujad?

Seaduse rikkujad raudtee erastamisel elavad meie keskel edasi. Kuni nad võimul olid, katsid nad, oma positsioone ära kasutades, mustad teod valge linaga. Kuid võim ei ole igavene ja valed ning vargused tulevad varem või hiljem päevavalgele. Endast parima püüab kaevamistöös anda ka Riigikogu poolt moodustatud uurimiskomisjon AS Eesti Raudtee erastamise käigus toimepandud seaduserikkumiste väljaselgitamiseks.

Erastamine käis Mihkel Pärnoja kirjade alusel

Juba oma töö alguses võisime tõdeda, et selles erastamisprotsessis on olnud Eesti Vabariigis kehtivate seadustega üsna vähe pistmist. Komisjoni 3. juuni istungil leidis veel kord kinnitust tõik, et rikkumised algasid juba erastamise nõustaja valikul. Seda tehti riigihanke korraldamisel.
Kõik sujus seni, kuni Eesti Erastamisagentuuri (EEA) ja AS Eesti Raudtee (ER) esindajatest moodustatud komisjon (EEA - A. Leemets, I. Sillaste; ER - K. Simmermann, A. Hämmalov) tegi ettepaneku EEA nõukogule tunnistada üks pakkumistest edukaks. Selleks oli PriceWaterhouseCoopersi pakkumine maksumusega 12 miljonit krooni.
Enne kui Riigihangete amet jõudis vormistada tulemused, saabus sinna 9. detsembril 1999. a Eesti Erastamisagentuuri nõukogu esimehe Mihkel Pärnoja ja AS Eesti Raudtee esindaja K. Simmermanni allkirjadega kiri, kus nõuti, et Riigihangete Amet annaks loa lükata tagasi kõik nõustamisteenuse riigihanke teises etapis esitatud pakkumised. Nagu selgitas komisjonile Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv, puutus Riigihangete Amet oma 4aastase tegevusperioodi jooksul esimest korda kokku juhtumiga, kus peale Eesti Erastamisagentuuri või tema nõukogu poolset eduka pakkumise valikut laekuvad neile veel mingisuguste härrade Pärnoja, Simmermanni ja Juchnewitschi allkirju kandvad kirjad, kus öeldakse, et Riigihangete Amet peab andma nõusoleku kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks ja et ametil pole õigust otsustada, kas niisugune toiming on seadusega kooskõlas või mitte. Et Riigihangete Amet (RHA) vaidles niisugusele seisukohale vastu, siis järgnes juba 14. detsembril 1999. a hiilguses ja võimutäiuses minister Mihkel Pärnoja kiri, kus teatati karmilt, et RHA pädevuses ei ole otsustada, kas Eesti Vabariigil ja Eesti Raudteel on raha või mitte.
Kurb on vaadata televisioonis reklaami Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute hingamisaparaadi kinnimaksmiseks puuduva poole miljoni krooni saamiseks annetuste näol, samas kui keegi Mihkel Pärnoja oma allkirja ja võimuga muudab Eesti riigi ühe erastamistehingu reaalse 12miljonilise maksumuse mängleva kergusega 70miljoniliseks kulutuseks.

Ministrile liiga odav pakkumine

Et Eesti riigil ja raudteel ei olevat nii palju raha, kui kõige madalama pakkumise (12 mln) teinud pakkuja vajas, siis olla Riigihangete Ametil ainult formaalne õigus anda nõusolek kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks. Viimast Riigihangete Amet ka tegi ja sellega esimene hange lõpetati. Ülo Sarve sõnul rakendas RHA oma niisugust formaalset õigust esimest ja viimast korda - tuldi vastu minister Pärnoja soovile.
Pärast esimest riigihanget oli kõigil kujunenud arusaam, et Eesti riigil ega AS Eesti Raudteel ei ole erastamise nõustamiseks nii palju raha, kui kõige madalama pakkumise teinud nõustaja nõustamisteenuse osutamiseks oleks vajanud.
Varsti, s.o neli kuud pärast kõigi pakkumiste tagasilükkamist sai Riigihangete Amet Eesti Erastamisagentuurilt taotluse anda nõusolek AS Eesti Raudtee nõustamisteenuse riigihankeks ühelt pakkujalt - GIBB Ltd. Siit sai alguse teine riigihange.
Eelnimetatud taotluses rõhutati, et Eesti Erastamisagentuuril ja GIBB-il on niisugune leping, mis välistab kõigi teiste võimaluse osutada erastamise nõustamisteenust ja millest tulenevalt on Eesti Erastamisagentuuril kohustus jätkata erastamise nõustamise protsessi just GIBB-iga. Ka siin oli Riigihangete Ametil tõsine probleem, sest puudus võimalus tutvuda vastava dokumentatsiooniga. Riigihangete Ametile teatati vaid, et leping, millest eelnimetatud õigused ja kohustused tulenevad, on konfidentsiaalne, ning nõuti võimalikult kiiresti nõusoleku andmist lepingu sõlmimiseks. Siin Riigihangete Amet kaua ei mõelnud, järgmisel päeval väljastati nõusolek. Ülo Sarve sõnul anti nõusolek seetõttu, et lepingust tulenesid Eesti riigile niisugused kohustused, et nõustamislepingut ei saanud kellegi teisega sõlmida. See hange lõpetati siis "edukalt" - "riigihanke pakkujaga" sõlmiti leping. Kui Riigihangete Amet sai hanke lõppedes riigihanke deklaratsiooni 44le miljonile kroonile, siis saadi aru, et midagi väga imelikku on toimunud - kolm kuud tagasi ei olnud 12 miljonit ja siis järsku leiti 44 miljonit!!? Teame, et see summa kasvas veel kuni 70 miljonini. Õhku jääb mitmeid küsimusi; kellele oli vajalik 12miljonilise pakkumise tagasilükkamine, et siis hiljem lisada 58 miljonit rahva raha saamaks 70 miljonit, kas esialgne summa oli liialt väike hilisemaks "jaotamiseks" asjahuviliste vahel jne. Ometi on olemas konkreetsed nõudmised konkreetsete allkirjadega, kas sellest on tõesti vähe vastavatele organitele, et vastutajad ja tegijad päevavalgele tuua. Kurb on vaadata televisioonis reklaami Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute hingamisaparaadi kinnimaksmiseks puuduva poole miljoni krooni saamiseks annetuste näol, samas kui keegi Mihkel Pärnoja oma allkirja ja võimuga muudab Eesti riigi ühe erastamistehingu reaalse 12miljonilise maksumuse mängleva kergusega 70miljoniliseks kulutuseks.

Laostatud Eesti raudtee tuleks tagasi osta

Raisatud 58 miljoni eest saaks lastele väga palju hingamisaparaate ja muid hüvesid, mida Mõõdukad nüüd nõudma on hakanud. Allakirjutanu on esitanud Riigikogus tollal peaminister Mart Laarile kui ka minister Toivo Jürgensonile küsimusi, ja pakkunud välja oma seisukoha, mis on veendumuseks jäänud kuni tänaseni. Kui mitte varem, siis kolme-nelja aasta pärast on Eesti riik olukorras, kus oma majanduse, transiidi ja sadamate päästmiseks tuleb selleks ajaks juba lõplikult laostatud Eesti Raudtee tagasi osta ja asuda selle erakorralisele renoveerimisele. See aga nõuab kordades raha rohkem, kui erastamisest saadi. Laaride, jürgensonide ja pärnojade poolt taevani kiidetud strateegiline investor on osutunud jälle "paljasjalgseks", kel polnud sentigi hinge taga ja kes kiiruga ostmiseraha lühiajaliste laenudega kokku kraapis ja asub nüüd kiiresti AS Eesti Raudteest raha välja kantima, et võlad ära maksta. Ja ennäe imet, vastupidiselt laaride ja jürgensonide kinnitusele, et raudteele on väljastpoolt hädasti raha vaja, selgub, et seda on seal isegi väljaviimiseks küllaga. Toimib sama skeem, mis AS Eesti Merelaevanduse erastamise järgseltki ja tulemus saab olema täpselt sama - Eesti Merelaevandust teatavasti täna enam praktiliselt ei ole olemas!

---

Toimetuselt

Kas lõppjaama trellid paistavad?

Kaks aastat tagasi joonistatud karikatuuril näeme tollast peaministrit Mart Laari säraval näol tõusva päikese poole kihutavat. Nii tundis ennast valitsusjuht aastal 2000, kui kunstnik M. Zerel karikatuuri joonistas. Nüüd, pärast Riigikohtu otsust raudtee erastamise ebaseaduslikkuse kohta, lisasime pildile ka trellid, "päikese" ning rahva arvamuse juurde.
Sellepärast et kriminaalasi Laari, Pärnoja ja Jürgensoni vastu võib reaalsuseks saada. Juhul kui leidub keegi, kes asjale ametliku käigu annaks.
Seni on analoogsed juhtumid õiguslikult liiva jooksnud, kuid seni pole ka nii suurt riigi raha raiskamist täheldatud.
Nii jääb Kesknädal ootama, millise seisukoha võtab raudteega juhtunu suhtes ametlik Eesti ja eesti rahvas. Viimane sooviks ehk miljoneid raisanud riigiametnike karistamist. Seda näitas ka möödunud nädalal tehtud avaliku arvamuse uuring, mis kinnitas valdava osa rahva stressitunnet just nimelt riigis valitseva korralageduse ja ebaõigluse pärast.
KESKNÄDAL

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)