Varek sõidab Riigiduuma juubelile

URMI REINDE,      26. aprill 2006


Riigikogu esimees Toomas Varek on 26.–28. aprillini koos parlamendi väliskomisjoni liikme Ela Tomsoniga Vene Riigiduuma 100. aastapäeva tähistamisel Peterburis. Juubelipidu peetakse Tauria palees, kus toimusid Riigiduuma istungid. See sõit on ühtlasi kummardus Eesti legendaarsele poliitikule Jaan Tõnissonile, kes sai Vene Riigiduumast oma esimese suure poliitikakogemuse ja kellest hiljem sai Eesti Riigikogu esimees.

Millist sõnumit kannab endas Eesti spiikri osalemine Vene Riigiduuma suurel tähtpäeval?

Arvan, et Eesti tunnustab sellega Vene parlamentaarset demokraatiat.
Eestlaste toetusel on ka ajaloolised juured. Kui 1906. aasta aprillis valiti esimene Vene Riigiduuma, nähti selles üht võimalust, millega seista oma rahva õiguste eest ja vähendada baltisakslaste võimu Eestimaal.
Riigiduumas Eestit esindanud poliitik Jaan Tõnisson, kooliõpetaja August Lubi, kohtunik Karl Hellat ja advokaat Oskar Rütli saadeti Tartust Peterburi poole teele kõnekoosolekute ja lillesülemitega. Ka täna on rahval veel meeles, kuidas 1988. aasta 17. juunil saadeti Tallinna Lauluväljakult meie delegaate Moskvasse NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile. Minulgi oli tookord au esindada seal Eestit ja eeskätt meie põllumehi.
Usun, et mu seekordne visiit teenib kahe naabermaa head tahet jätkata demokraatlikku arenguteed.

Eestil on ajaloolisi põhjusi nägemaks Venemaas ohtu. Kas näete võimalust edendada suur- ja väikeriigi suhteid?

Tsiteerin siinkohal üht esimese Riigiduuma saadikut Rütlit, kelle sõnul duuma „tegevus valgustas olukorda Venemaal, revolutsioneeris vaimset mõtlemist, näitas Venemaa nõrku külgi ja valmistas teed pahempoolsele mõtlemisviisile".
Täna võime näha, et sajandi eest idanema hakanud demokraatiaseeme peab vastu ka kõige karmimatele katsumustele ja kannab esimesel võimalusel vilja.
Suhete edenemine põhineb eelkõige vastastikusel lugupidamisel ja partnerlusel – siin ei saa rääkida riikide erinevast suurusest. Pean oluliseks kahe naaberriigi dialoogi ja koostööd.
Tõsi, tipptasemel ja ametlikus suhtluses on meie kui naabrite kontakt nõrk. Aga selleski olukorras tuleb hoida esmaseid töiseid sidemeid, milleks tähtsa ajaloosündmuse pidulik tähistamine annab võimaluse.

Kas teil on kavas juubeli tähistamisel sõna võtta?

Mul on ette valmistatud lühike tervituskõne, milles viitan meie ajaloolistele suhetele ja neljale eestlasele, kes esimeses Riigiduumas töötasid ja kes olidki eesti rahva saadikud, kelle pealt nähti, kes need eestlased õieti on. Sai ju Jaan Tõnisson kuulsaks just Riigiduumas peetud hoogsate kõnede poolest. Soovin Riigiduuma sünnipäevalistele, et pingutaksime rahu, stabiilsuse ja heaolu nimel kõik üheskoos.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)