Hea eesti haridus venekeelsest koolist

 Vene õppekeelega kooli lõpetajana julgen väita, et olukord ei ole sugugi nii hull, kui mõni püüab näidata. Tooksin mõne konkreetse näite minu enda koolist – Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist (endine 19. keskkool).

Eesti kõrgkoolides üha rohkem vene noori

Seitse aastat tagasi viidi koolis läbi uuring, mis käsitles lõpetanute toimetulekut Eesti haridus- ja tööturul. Küsitleti aastail 1997–2001 lõpetanuid.

Uurimistulemused ja koolis peetav statistika kinnitasid, et aasta- aastalt kasvab kõrgkoolidesse astujate osa. Enim vastanutest (97,3%) kas õppis või oli juba lõpetanud õpingud Eestis või välismaal asuvates õppeasutustes. Enamik meie kooli noortest õppis riiklikes õppeasutustes. Vastustest ilmnes, et valdav osa lõpetanutest läks Tallinna Tehnikaülikooli; järgnesid Tartu Ülikool ja Tallinna Pedagoogikaülikool (praegune Tallinna Ülikool).

Tallinna Tehnikaülikooli sisseastujate kõrget protsenti võib seletada sellega, et Tõnismäe Reaalkool on tugeva reaalkallakuga õppeasutus.

65,1% kõikidest anketeeritavatest töötas. Nende töökoht vastas täielikult või osaliselt õpitud või õpitavale erialale (69%) ja haridustasemele (82%). Seda kinnitavad ka lõpetanute vastused küsimustele, mis puudutavad nende ametikohti ning firma või asutuse tegevusala.

Venemaale suundutakse vähe

Loetletud andmed näitasid selgelt, et Tallinna Tõnismäe Reaalkooli vilistlased on tulnud pärast gümnaasiumi lõpetamist edukalt toime. Õnneks võib tõdeda, et samasugune käitumismall on säilinud – ka viimastel aastatel keskkooli lõpetanud lähevad jätkuvalt õppima Eesti ülikoolidesse. Ning enamik neist, kes suundub välismaale, valivad ülekaalukalt Euroopa Liidu riikides asuvad ülikoolid. Venemaale õppima suundujate arv on väga väike.

Vene õppekeelega koolide õpilased olid ja on juba pikka aega tugevad reaalainetes. Seda näitas ka eespooltoodud uuring. Ning selles veendub igaüks, kes jälgib olümpiaadide tulemusi.

Mul on hea meel, et minu endise kooli õpilased osalevad pidevalt piirkondlikel, üleriigilistel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel, võites väärikaid kohti. Enamasti saavutatakse kõrgeid kohti just reaalaainetes, aga tublilt on esinetud ka bioloogias, ajaloos ja geograafias.

Pühendunud õpetajad ja positiivne meelestatus

Näiteks 2006. aastal jagasid üleriigilisel matemaatikaolümpiaadil 12. klassi arvestuses kolme esimest kohta Tõnismäe Reaalkooli õpilased Aleksei Vlassov, Andrei Rõbinski ja Igor Petshjonkin. Eelmisel õppeaastal sai 12. klassi arvestuses esikoha Jevgeni Martjushev. Veel üks 12. klassi õpilane, Aleksandr Bitjukov esindas Eestit rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil eelmisel suvel Iraanis.

Niisuguseid väljapaistvaid tulemusi näitavad õpilased läbi aegade tänu tugevale õppebaasile, pühendunud õpetajatele ja üldisele positiivsele meelestatusele, mis valitseb selles koolis.

Oleks väär ühe kooli näitel teha järeldusi kogu venekeelse hariduse suhtes. On tõsiasi, et kõikide gümnaasiumide lõpetajad ei tule nii hästi toime kui meie kooli vilistlased. Kuid vene koole, mis annavad häid teadmisi, pole vähe – neid leidub nii Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades.

Pildil:     KÜLASKÄIK: Olga Sõtniku nooremad koolivennad ja -õed Tõnismäe Reaalkoolist – kooli 2007. aasta medalistid – käisid Olgal Riigikogus külas.  FOTO: Olga Sõtnik

OLGA SÕTNIK, Riigikogu liige

Jaga |