![]() Vaagija: äärmuslus ajab elu uppi24. september 2008Kilde kommentaaridest eelmise Kesknädala juhtkirjale
Eks joomarlust, nüüd veel lisaks ka narkomaaniat ja mängurlust, on igas ühiskonnas leidunud. Olen oma olemuselt äärmuste vihkaja - nii nagu olen kogu elu stalinistide vasakäärmuslust vihanud, samuti näen inimesevaenulikkust paremäärmusluses-paduliberaalsuses. Kahjuks just meie parempoolsed ühiskonna seda suundumust viljelevad ja, nagu selgelt näha, on seetõttu meie inimkaotused kordades suuremad võrreldes riikidega, kus valitseb inimkeskne sotsiaalne turumajandus. Kuidas siis nimetada neid tuhandetesse ulatuvaid parimates aastates tööealisi, kuid tööst võõrdunud mehi, kes elu hammasrataste vahele jäänud ja nüüd ei ole mitte lootustki neid tagasi tööle meelitada. Nad lihtsalt ei suuda ega soovi töörežiimist kinni pidada - lihtsam on pudeleid korjata või almust paluda. Usun, et selle kõik sünnitas meie katsejänesteks olemine paduliberaalsele ühiskonnale. Seega panen vasakäärmusluse ja paremäärmusluse vahele võrdusmärgi. Eesti päästame alles siis, kui suudame ühiselt paduliberaalsele valitsusele EI õelda. [---] Jutt on [---] paduliberaalsetest reformidest, mis andsid riikliku viinamonopoli erakätesse - seda vastupidiselt paljude demokraatlike riikide tavale. Siia kaasnevate üliõhukesele riigile omaste nähtustega, nagu alkoholimüügi kellaajad, kange alkoholi müük pea kõikides toidupoodides, reklaam, lahjade värvikirevate alkoholisegude laiendatud müük koos limonaadidega lastele jne. jne. Friedmanismi ellurakendamine meie väikeses riigis võib lõppeda hukutavate tagajärgedega meie jätkusuutlikkusele - turg pidavat majanduse ilma riigi sekkumiseta ise kõik paika panama. Jah, paneb küll, kuid ainult et üle laipade... Kui vasakäärmuslased tegelesid inimsusevastase genotsiidiga selle sõna otseses mõttes, siis paremäärmuslased toimetavad palju rafineeritumalt läbi sametgenotsiidi, tulemus aga sageli palju erineda ei pruugigi. Kommunismi pühakirja aga mulle ärge õpetama tulge, olen isegi läbinud kommunismi eluülikooli täieliku kursuse Siberis. Jah, joodikuid on ka Rootsis ja Venemaal, kuid selle vahega, et meie joodikute taimelava on palju kordi priskemalt väetatud – ja seda juba meie olematu riigi tõttu. [---] Väga nõus, et nõukogude võim õpetas meid jooma, aga seda enam pidanuks vähemalt vabariigi algusaastatel me jätkama seda positiivset, mis tolles vihatud režiimis siiski ka leidus: alkohol riigi monopolina, eraldi alkoholipoodides, optimaalsemad lahtiolekukellaajad võrreldes tänastega, ilma reklaamita jne. Vaidlete muidugi vastu, et vene värki me põhimõtteliselt üle ei võta, kuid see kõik on ju Lääne demokraatlikes riikides kogu aeg olemas, ainult meie oma jäärapäisusega ajame vaid meile omast erijoont - ei kõlba idapoolne, ei kõlba lääne oma?! Veel kurvem on aga see, et "tänu" meie õhukesele riigile ka paljud korralikud ja muidu karsked töömehed sattusid ultraliberaalse ühiskonna hammasrataste vahele ja andsid alla lootusetusele... [---] Kuna inimene on juba kord selline kergemeelne olevus, siis tuleb talle puust ette teha ja veel punaseks ka... Toon näite: vene ajal pandi viinapood kinni kell 19, meil täna 22. Aga olgu või kell 24 kinni, ikka läheb alkolembeline just viimasel sekundil ostu tegema. Edasi – kui kell 19 ostud tehtud, siis jääb pidupanemiseks mitu tundi aega ja jõuab hommikuseks rooliistumiseks ka kaineks magada. Aga kui ostud teeme alles kell 22 või veel hullem – kell 24, siis ju pidu kestab paratamatult hommikuni...
Viimati muudetud: 24.09.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |