Eesti vajab eduks põhjamaist keskklassi

13. september 2006


Arnold Rüütel vastas Kesknädala küsimustele Eesti eesmärkidest ja finaali jõudvast presidendikampaaniast.

Millist Eestit Teie tahaksite?

Soovin, et Eesti pakuks kõigile oma elanikele turvatunnet ja arenguvõimalusi. Et keegi ei tunneks end siin tõrjutu ja alahinnatuna, nii et ainuüksi seepärast sooviks siit mujale minna. Et meie keel ja kultuur nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses oleks elujõulised.
Tahaksin näha kõigi poliitikute, aga ka ajakirjanduse suuremat vastutustunnet selle eest, kuidas inimesed ükskõik millises Eestimaa nurgas saavad osa eduka arengu viljadest ja avalikust arutelust uute valikute üle.
Väljapoole peaks meie riik paistma aus ja sihikindel ning samas paindlik, uusi ideid pakkuv ja neid ellu viiv partner.

Kuidas kasvatada Eesti rahvaarvu?

Ennekõike sellega, et siin on niisugune elu- ja arengukeskkond, nagu algul ütlesin. Inimesed peaksid tundma, et oma riik neist hoolib, ühiskonnas peaks valitsema üksteist toetav vaim ja toimuma loov, mitte lammutav arutelu.
Muidugi tuleb appi võtta ka mitmesugused sündimust ja peresid toetavad abinõud. Neid ongi Eestis hakatud viimastel aastatel rakendama. Kuid rõhutaksin – neist üksi ei piisa.

Kuidas taasiseseisvumisele järgnenud aastail varanduslikult lõhestatud Eestit taasühendada?

Tunnistan, et see on raske. Ilma ühiskonna põhiväärtusi puudutava konsensuseta on seda vist nüüd ka võimatu saavutada. Kui otsida eeskuju Põhjamaadest, siis seal on püütud ühiskonna arengut suunata sootuks teistsugust teed pidi – sotsiaalse õigluse ja tugeva keskklassi kujunemise kaudu. Eestis tuleks püüelda sama, ehkki nüüd on see märksa keerukam kui 10–15 aastat tagasi.

Millist presidendikampaaniat Teie soovisite? Mis on seni läinud oodatust paremini, mis on jätnud soovida?

Mis tahes valimised viivad Eesti elu paremini edasi siis, kui debattide keskmes on seisundi analüüs ja lahenduste otsimine arengu käigus ilmnenud probleemidele. Sellist lähenemist lootsin ka tänavuselt presidendivalimiselt. Samuti ootasin, et Riigikogu ette jõuab demokraatlikul moel otsuse tegemiseks mitu kandidaati, kes esindavad erinevaid maailmavaatelisi seisukohti.
Kahjuks on aga viimasel ajal domineerinud meie poliitilise kultuuri pahupool. Sellest on tekkinud inimestel tülgastus ja neis on süvenenud võõrdumine niisugusest poliitikast. Kindlasti ei tule see kasuks valijaskonna usaldusele poliitikute vastu, nii et enne Riigikogu valimisi tuleb viimastel kõvasti pingutada, et kodanikud oma valimiskohust täitma läheksid.
Loodan, et sellisel kombel enam Eestile presidenti ei valita.

Kui oleksite teadnud, et Teid nii räigelt ründama hakatakse, kas oleksite ka siis andnud nõusoleku kandideerida?

Tegin otsuse, et kandideerin vajadusel valimiskogus, alles juunikuus. Mind on aga pidevalt rünnatud aasta otsa, nii et viimase paari kuu jooksul toimunud rünnakud ei ole minu jaoks uudis. Lihtsalt kahju on, et pole diskuteeritud sisuliste küsimuste üle, vaid raisatud aega isikuvastastele rünnetele. Sel moel on Eestis halvenenud üldine poliitiline kultuur ja tegelikult kogu ühiskonna sisekliima.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)