Oluline on toetada neid, kes kõige rohkem abi vajavad

Usun, et Tallinnas on välja töötatud üsna laialdane ja kõiki abivajajate gruppe hõlmav sotsiaaltoetuste süsteem, sh sünnitoetuse ja lapsehoiuteenuse hüvitamine, koolitoetus, tasuta toit koolides ja lasteaedades, erinevad vajaduspõhised peretoetused, toimetulekutoetus jpm. Linna üheks tähtsamaks prioriteediks on kindlasti eakamate inimeste väärtustamine ja toetamine, mille nimel oleme sel aastal astunud mitmeid vajalikke samme, kuid kahtlemata saab abi osutada veel paremini.

Näiteks tõusis Tallinnas 1. jaanuarist pensionilisatoetuse määr 76,70 eurolt 100 eurole. Seda on pealinna eakatele kodanikele makstud juba mitmeid aastaid.

Lisaks pensionilisadele saavad eakad tallinlased ka erinevaid soodustusi firmadelt, kellega on linnal sõlmitud juriidiline leping; soodustused kehtivad nii prillidele, ravimitele, bürootarvetele, arvutiabile kui ka auto hooldus- ja remonditöödele. Teenused ja kaubad peavad olema kättesaadavad ning heameel on tõdeda, et eelmisel aastal pakuti linna koostööpartnerite poolt pensionilisa soodustusi ligi 50 000 inimesele ning seejuures tehti erinevaid tehinguid ühtekokku umbes 500 000 korda. See näitab, et soodustuste vastu on inimestel selge huvi ning et nendest on kindlasti abi.

Hiljuti sõlmisime MTÜ-ga Eesti Pensionäride Ühenduste Liit lepingu, milles muu hulgas nähakse ette Tallinna linnaosade valitsuste juurde eakate nõukogu loomist. Tallinn pöörab aina enam tähelepanu ka kaasatusele. Leian, et oluline on leida just nimelt üheskoos parimaid lahendusi erinevatele kitsaskohtadele, mida pealinnas esineb. Tallinna linnavalitsus on sel aastal alustanud seenioride eluasemeprogrammi koostamisega ning on selge, et eakaid inimesi ja nende arvamusi tuleb senisest rohkem väärtustada.

Programmi raames kavatseme rajada nii sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele kui ka koostada täiesti uudse seenioride teenuskodu kontseptsiooni. Tutvustasime seda ideed ka Tallinna linnavolikogus eakate teenusmaja toetusrühmale, kus osalesid kõigi fraktsioonide esindajad, ja tore oli näha, et kõik osapooled olid nõus, et uus kontseptsioon on vajalik ning teenuskodu igati teretulnud.

Lisaks on Tallinn liitunud Päästeameti projektiga „500 kodu tuleohutuks“, mille raames muudame linna haldusterritooriumil tuleohutuks 65 eluruumi. Projekti sihtrühmaks on lastega pered, eelkõige lasterikkad; samuti puuetega inimesed ja eelkõige üksielavad eakad, et lahendada kriitilised tuleohutusalased probleemid nende kodus.

Samuti oleme alustanud erivajadustega inimestel ligipääsetavuse parandamist, mis on väga oluline linnaruumis ning mille raames parandame ligipääsetavust linna asutustes, kus osutatakse avalikke teenuseid – linnaosavalitsustes, sotsiaal- ja päevakeskustes, aga ka näiteks avatud noortekeskustes.

Tallinna ligipääsetavuse temaatikat käsitlevad nii strateegia "Tallinn 2030" kui ka Tallinna arengukava 2014–2020. Neis seatud eesmärgid ja tegevused vastavad kaasava elukeskkonna põhimõtetele ning toetavad ligipääsetavust neljas põhivaldkonnas: keskkond, transport, info, avalikud teenused. Eesmärk on tagada aastaks 2022 Tallinnas ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond ning avalikud teenused.

Usun, et väga oluline on pöörata tähelepanu erinevatele ühiskonnagruppidele ja toetada neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Võin kinnitada, et Tallinnas töötame selle nimel iga päev.

KESKMÕTE:

Tallinna linnavalitsus on sel aastal alustanud ka seenioride eluasemeprogrammi koostamisega ning on selge, et eakaid inimesi ja nende arvamusi tuleb senisest rohkem väärtustada.

TÕNIS MÖLDER,

Tallinna abilinnapea

Jaga |