Kas Põlva linn ja vald ühinevad?

Põlva linna ja valla ühinemine on juba habemega lugu. Esimest korda toimus ühinemisteemaline rahvahääletus koos 1999. aasta valimistega. Kui enamik linlasi pooldas tookord ühinemist, siis kolmveerand vallakodanikest oli vastu. Ühinemisettepanekuid on arutatud igas volikogu koosseisus, konkreetsete läbirääkimisteni jõuti esmakordselt pärast 2009. aasta valimisi.

Leige osalemine küsitlusel

Ühinemise rahvaküsitlust on tõlgendatud mitmeti. Pettumuse valmistas suhteliselt vähene hääleõiguslike kodanike aktiivsus, seda eriti linnas. Arvan, et üheks põhjuseks, miks see nii läks, oli andmete vähesus.

Tuleb tunnistada, et hankega tellitud tasuvusanalüüs, mida enne küsitlust tutvustati, kirjeldas peamiselt praegust olukorda ja andis vaid ähmase visiooni tulevikust, mistõttu polnud ka linn ega vald nõus firmale uuringu eest täissummat välja maksma. Pädevat finantsanalüüsi sellest, millisteks kujunevad rahalised võimalused ühises omavalitsuses ja millisteks eraldi omavalitsustes, pole siiani. Ühepoolselt on seda ka raske teha. Kui linnaeelarve eelnõu on kodulehel olnud juba ammu kättesaadav ja volikogu eelmisel istungil võeti see ka vastu, siis valla 2013. aasta eelarvenumbrid pole tänini kättesaadavad.

Vähese aktiivsuse teise põhjusena on nimetatud seadust, mis lubab volikogudel ühinemist otsustada rahvaküsitluse tulemusi arvestamata. Ühelt poolt mõistab enamik elanikke, et liitumine rõngasvalla puhul on ju mõistlik, aga teisalt tahab ju mõtlev inimene siiski teada, mida see reaalselt kaasa toob.

Mõistan vallakodanike ühinemistahet

Vallakodanike enamus oli liitumise poolt. Kogu teenustepakett saadakse ju peamiselt Põlvast ja linnavalitsussegi on lihtsam jõuda kui linnaveerel asuvasse vallavalitsusse.

Põlva linn on olnud aastaid teenuste poolest Eesti esimeste omavalitsuste seas. Toetame peresid lapse sünnil 320 euroga, maksame kooliteed alustavale lapsele 128 eurot ranitsatoetust ning igale õpilasele 25 eurot koolitoetust. Kui riik maksab toiduraha üksnes põhikooliõpilastele 78 senti päeva kohta, siis Põlva linn toetab kõiki õpilasi lisaks 45 sendi ulatuses ning tasub vajadusel õpilase kogu toiduraha. Linnaeelarves on eraldatud vahendid õpilaste bussisõidu kompenseerimiseks ja ka osa tudengite õppetoetusteks.

Meil on lisaks huviringidele ja -klubidele oma spordi-, muusika- ja kunstikool. Kui spordikoolis osalemine maksab õpilasele 5 eurot ja muusikakoolis õppimine 14 eurot kuus, siis linn eraldab oma eelarvest õpilase kohta lisaks vastavalt 60 ja 121 eurot kuus. Kui lasteaia tegelik kohamaks on Põlvas ligi 200 eurot, siis lapsevanemal tuleb sellest tasuda vaid 15 eurot. Et veidikegi kahandada hinnaralli mõju, maksame toetust paljulapselistele peredele ja pensionäridele ning tagame eakatele tasuta bussisõidu.

Põlval on ka oma haigla, kus linn kompenseerib elanikele poole voodipäeva- ja arstivisiiditasust. Kokku kulub selletaolistele teenustele linnaeelarvest ligi 350 tuhat eurot aastas.

Samas jääb Põlva vald oma teenuste poolest Geomedia uuringu põhjal omavalitsuste viimase veerandi hulka. Ühinemisel loodetakse mõistagi, et linnas kehtivad tingimused ja teenused laienevad ka vallarahvale.

Linnarahva võimalik kasu

Linnas on olemas peaaegu kõik vajalik. Kultuuriasutuste (raamatukogu, kultuuri- ja huvikeskus, muusikakool ja kunstikool) kasutuses on 8658 ruutmeetrit üldpinda, mis teeb ühe linnaelaniku kohta 1,4 ruutmeetrit. Spordihoonete (Põlva Spordikool koos ujula, jõusaali ja võimlaga, lasketiiru, sauna ning Mesikäpa halliga) üldpind on 7758 ruutmeetrit ehk 1,27 ruutmeetrit linnaelaniku kohta.

Kõik need hooned on ehitatud ja mõeldud hoopis suurema rahvaarvu teenindamiseks. Täna majandab neid ainult linn.

Lisaks on veel kolme kooli (Põlva Keskkool, Ühisgümnaasium ja Roosi kool) ning kahe lasteaia kasutuses 17 109 ruutmeetrit üldpinda ehk 2,8 ruutmeetrit iga linnaelaniku kohta. Sotsiaalobjektide (haigla juures tegutsev päevakeskus, Jaama tänava perekeskus ning 36 sotsiaalkorterit) kasutuses on 1700 ruutmeetrit pinda. Kui kõik need objektid oleksid suurema omavalitsuse rahastada, keda need ka sisuliselt teenindavad, siis oleks nende majandamine kindlasti lihtsam.

Miks linnas anti ühinemisele rohkem vastuhääli?

Põhjuseks ilmselt mahukas laen koolimaja ehituse kaasfinantseerimiseks, mille vallavolikogu kiitis heaks alles tänavu 10. jaanuaril ja mille tagasimaksmine algaks just pärast eeldatavat ühinemist, 2014. aastal. Selliseid, vahetult enne ühinemist tehtud kooskõlastamata suuri investeeringuid on tagantjärele kritiseerinud ja pidanud lubamatuks ka juba ühinenud omavalitsuste (Suure-Jaani, Vihula, Antsla jt) juhid.

Algkooli juurdeehitus mõni meeter linna piirist kerkis tõsisemalt päevakorda 2009. aastal. Arvestades, et Põlvas asub juba kaks üldhariduskooli, kuhu mahtunuks kõik õpilased, ja samas oli piirkonnas elunevate laste arvu vähenemine juba prognoositav, oldi nii linnas kui ka maakonna omavalitsusliidus sellise investeeringu vastu.

Kuivõrd aga maavanem ja vallavanem olid mõlemad IRL-i liikmed, eraldati siiski kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist raha, ning 2010. aastal alustati ehitusega. Probleemid ehitusel on valla omafinantseeringut kolmekordistanud, ja nii on mõistagi vallarahvale kergendus (aga linnarahvale mure!), kui laenukoorem jaguneb ühinevale omavalitsusele. Lisaks tuleb arvestada, et suurem koolimaja nõuab ka suuremaid kulusid, millest kõike ei kaeta sugugi mitte riigieelarvest.

Linnaelanikke mõjutas arvatavasti veel soov säilitada maakonnas Põlva linn kui omavalitsus koos seniste linnas juba harjumuspäraseks saanud teenuste ja soodustustega. Finantsanalüüsi puudus mõistagi süvendab hirmu seniste teenuste võimalikust kallinemisest või kadumisest.

Ühinemine sõltub volikoguliikmete vastutustundest

Aktiivsemad kodanikud on oma sõna öelnud. Nüüd tuleb volikoguliikmetel enne hääletamist otsustada, kas nad lähtuvad üksnes küsitluse tulemustest või nõuavad ühinemiskomisjonilt siiski ka reaalset finantsanalüüsi, mis minu arvates oleks igal juhul vajalik. Ühinemine lihtsalt seetõttu, et oleme tihedalt seotud, ei saa olla eesmärgiks.

Linnapeaametisse asudes olin seisukohal (ja olen tänagi seda meelt), et õige aeg ühinemiseks oleks olnud hiljemalt kümme aastat tagasi. Siis oleks jäänud mitmed piirkonna jaoks küsitavad kulutused tegemata. Meenutan, et tollal oli vallavolikogu ühinemise vastu. Vastastikune koostöösoov võinuks veel mõndagi muuta.

Paraku tuleb tunnistada, et seda soovi pole vahepealsetel aastatel piisavalt olnud. Äkki kandub soovimatus koostööks ka uude omavalitsusse?

See, kas linn ja vald jätkavad pärast valimisi koos või eraldi, peab selguma hiljemalt märtsis.

GEORG PELISAAR, Põlva linnapea

[fotoallkiri]

GEORG PELISAAR: Linnapeaametisse asudes olin seisukohal (ja olen tänagi seda meelt), et õige aeg Põlva linna ja valla ühinemiseks oleks olnud hiljemalt kümme aastat tagasi. Siis oleks jäänud mitmed piirkonna jaoks küsitavad kulutused tegemata.

Jaga |