Riigiisad on unustanud endi võimuleaitajad

Bernhard Lodjak,      22. mai 2002


Esimeses Eestis armastas rahvas oma kodumaad. Riigi lipp, hümn ja sümboolika olid pühad. Riiklikke tähtpäevi tähistati suure pidulikkusega. Võiks öelda: vabadussõja võiduvaim hõljus üle Eestimaa. Selline vaimustus oma maast oli ka igati arusaadav, sest riigivõim hoolitses oma rahva heaolu eest. Nüüd on see kõik nagu ümber pööratud. Riigiisad on unustanud oma võimuleaitajad. Kogu nende jõud ja mõistus on suunatud endi heaolu tõstmisele. Mitme põlvkonna poolt loodud materiaalsete väärtuste mahamüümise, omale ülikõrgete palkade määramise ja miljoniliste pististe eest saadud rahadega on nad loonud endile küllusliku heaolu. Eeltoodus seisnebki põhjus, miks II Eesti ei armasta oma riiki ega tema valitsejaid.
Ja veel!
Minu põlvkonna meestel oli kombeks regulaarselt habet ajada ja oma juukseid pügada. Ainult Peipsiäärsed vanausulised venelased ei teinud seda. Karvasena seltskonda ilmumist peeti ebaeetiliseks ja teiste solvamiseks. Nüüd on aga karvane pea meestel hoopis uhkuse asjaks muutunud. Isegi patsi kandjaid on omajagu. Olen kuulnud nii vanu kui noori kaaskodanikke ütlevat, et karvaseid päid teleekraanil on vastik vaadata ja nad lülitavad sel juhul teleka välja. Ei mõista, kuidas küll väga paljud mehed tahavad nii inetud välja näha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)