Ajakirjanike Liit: rahvas väärib enamat

EVE OSA, VIIVE KALLAM,      04. september 2002


Kuhu on kadunud nõukogude agsed ajakirjanikud, kes oskasid rahvaga rääkida ridade vahelt? Miks vaikivad täna need meediategelased, kes suhtlesid tuhandetega laulva revolutsiooni aastatel? Missugune organisatsioon kaitseb eesti ajakirjanikku välismaise tööandja eest, kellele pole äkki enam mõnd ajakirjanikku vaja, näiteks põhjusel, et alluv mõtleb ise oma peaga?

Arbaveres toimus 24.-25. augustil Eesti Ajakirjanike Liidu kokkutulek. Kes arvab, et seal patseerisid ringi seltskonna-ajakirja tibid ja Skandinaavia kontsernidele kuuluvate päevalehtede käbekirjutajad, eksib totaalselt. Stiilis "lapselapsega jalutanud 40-aastasele vanurile kukkus jääpurikas pähe" reporterid EAL-i ei kuulu.

Liit kui ametiühing
Kontserniajakirjanike tööandjad on huvitatud, et töötajad ise ei mõtleks ega ühineks ametiühinguliste organisatsioonidega.
See on ühtlasi vastus sageli kuuldud küsimusele, kuhu see või teine nõukogude ajal ridade vahel kirjutamise või rääkimise oskuse pärast armastatud ajakirjanik on kadunud, ning kuhu on jäänud need, kes suhtlesid rahvaga taasiseseisvumise perioodil. Kaugeltki kõik nad ei ole manalas ja mõnegi pensioniiga on veel üsna kaugel.
Ajakirjanike kokkutulekule kogunesid need, kelle meelest eesti rahvas sooviks enamat kui pidev poolilmadaamikeste ja suliärimeeste seebivahus kümblemine ning erakondlik ajupesu.
Kokkutuleku avasid EALi esimees Allan Alaküla ja tegevdirektor Merike Viilup. Lipu heiskas legendaarne raadiomees Felix Leet.

Kaheksat miljonit maha ei mängita
Siis kuulati loenguid. Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu arutles keelest, kultuurist ja informaatikast, jõudes lõpuks välja kasiinondusse. Tema kui reaalteadlane-matemaatik, kes on ka hasartmänge pikalt uurinud, kinnitas, et Avo Viiol kultuurkapitalist ei oleks suutnud mingil juhul kolme aastaga kaheksat miljonit maha mängida.
Ajakirjanik Barbi Pilvre ettekanne analüüsis naiste ja meeste kujutamist Eesti telepildis.

Probleemistikust, mis ootab Eestit ees Euroopa Liidus, rääki sPõhjamaade Ajakirjanike Föderatsiooni president Björn Mansson.
Algselt kavandatud debatti Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu vahel ei toimunud, sest kohale tuli vaid üks osapool, ASNi esimees Urmas Loit. Tal olid aga kaasas Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud ning küsimist-kostmist jätkus kauemaks.
Kuigi president Arnold Rüütli tihe päevakava ei võimaldanud Arbaverest läbi põigata, oli kohal tema pressinõunik, EAL-i liige Ester Šank. Koos Allan Alakülaga arutleti omavalitsuslehtede üle, eriti kohalike valimiste valguses.
Põhiküsimus siin on, et kus lõpeb info, kust algab propaganda ja reklaam? Valdade kulul ilmuvad lehed võivad kergesti muutuda vallajuhtide käepikenduseks.

Lühendatult Harjumaast 30.08.2002

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)