Jälgi pensionisamba seisu!

Eestlaste pensioniraha „sigade" ette

Osa eestlaste pensionist rändas otse Kreekasse, kirjutas Äripäev aasta algul.  Swedbank paigutas osa teise pensionisamba klientide rahast kriisis vaevleva Kreeka võlakirjadesse. Swedbanki kõige konservatiivsemas pensionifondis K1 on Kreeka võlakirjadesse paigutatud 5% varadest, võlakoormuselt Kreekale järgneva Itaalia võlakirjadesse omakorda 5% ning Leedu võlakirjadesse lausa 15% fondi mahust. K1 puhul on tegemist konservatiivse ehk väikest kasumit tootva fondiga, mida eelistasid just kõige ettevaatlikumad pensionärid.

On teada, et usaldus Kreeka vastu on finantsturgudel pidevalt langenud ja raske on arvata, millega langus lõpeb. Finantsturgudele on euroala suure võlakoormaga riigid andnud ingliskeelse nime PIGS (eesti keeles - sead), mis viitab finantssigadustele.

Elamisväärne pension vaid sajal inimesel

Sellele järeldusele jõudis Äripäev möödunud aasta lõpul,  analüüsides kolmanda pensionisamba tootlikkust. Sambamiljonärideks tõusid vaid investeerimishaid ja rikkamad ettevõtjad. Üle miljoni krooni oli suutnud kolmanda samba fondidesse koguda kõigest nelikümmend inimest enam kui 53 000 liitunust. Rohkem kui pooltel oli raha kogunenud alla 10 000 krooni. Sellise summa eest saaks iga kuu pensionipäeval vaid 50 krooni lisaraha. Paistab, et keskmise palgaga inimesele on III sambasse investeerimine üsna tulutu tegevus.

Kolmest kaks jätsid II samba pooleli

Mullu, kui riik lepingut rikkudes peatas omapoolsed sissemaksed II pensionisambasse, lõpetas ka suur osa tulevastest pensionäridest sellesse fondi panustamise. Vaid pisut üle kolmandiku jätkas makseid II sambasse.

Rahva niisugune käitumine oli vastus riigi sambamaksete ootamatule peatamisele, mis rääkis riigist kui ebakindlast lepingupartnerist. Kogumisfondide usaldusväärsus langes üldsuse silmis tunduvalt.

Kahjuks on pension Eestis nagu lotomäng. Sa ei tea kunagi, millega asi lõpeb: kas fond hakkab korralikult tööle, ega keegi sealt raha pihta ei pane, või lõpetab mõni fond oma tegevuse ette teatamata? Kõiki kolme varianti on eestlased kahekümne aasta jooksul juba kogenud. 

HEIMAR LENK

Jaga |