Balti keti meenutamine ja mälupoliitika

Eesti Rahvusraamatukogus toimusid 30. ja 31. augustil 2013 projekti „Europeana 1989" raames Balti ketiga (Balti teega) seotud teabe kogumispäevad.

1989. aasta

oli murranguline kogu Ida-Euroopas. Balti riikides oli aasta tähtsündmuseks Balti kett 23. augustil. Umbes kaks miljonit inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu vabaduspüüdlusi.

Balti kett kui püsiväärtusega panus rahumeelse vabadusvõitluse praktikasse jäädvustati UNESCO maailmapärandi annaalides. Eelkõige tänu Leedu Vabariigi valitsuse arvukatele mälupoliitilistele algatustele on Balti kett rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Selle suursündmuse jäädvustamine ka Eestis on Euroopa Liidu rahastatud „Europeana 1989" tervitatav algatus. Ürituse korraldajateks Eestis olid eurosaadik Tunne Kelam, Eesti Rahvusraamatukogu ja Jüri Estam suhtekorraldusfirmast „Action Consensus".

Ent kogumispäevade

läbiviimise viis ja tutvustamine avalikkusele, Balti keti korraldajate kaasamata jätmine Euroopa Liidu rahastusel algatatud üritusse muutis selle ürituse formaalseks.

Kogumispäevade avaürituses osalenud kinnitavad, et vestlusring piirdus vormitäitega. Küllo Arjakase ettekandele diskussiooni ei järgnenud. Kuna ei Balti keti organiseerijaid ega ka ühtegi teist Balti ketist ajaloolasena kirjutanud uurijat ei kaasatud, siis sisulist, vähegi asjatundlikku või süvenevat mõttevahetust Balti keti üle ei saanudki toimuda.

Kogu ürituse korraldus oli teravas vastuolus Balti keti vaimu ja euroopaliku mälupoliitika tavadega. Lõppkokkuvõttes kahjustati nii seatud eesmärke kui ka projekti saadikuks nimetatud Tunne Kelami ja Eesti Rahvusraamatukogu ning "Europeana 1989" mainet.

Neile järeldustele

viivad järgmised "Europeana 1989" korraldusega Eestis liituvad tõsiasjad.

Esiteks. Rahvusraamatukogu poolt levitatud Balti ketile pühendatud kogumisaktsiooni tutvustuses ei leidu pisimatki vihjet, et Balti keti korraldajateks olid Baltimaade rahvarinded.

Seda on võimatu kanda lihtsalt korraldajate halva informeerituse arvele. Mälupoliitiliselt moonutavat tegutsemist kinnitavad Balti keti materjalide kogumispäevadel osalenud külastajate kogemused ja teavitustekstid.

Raamatukogu fuajee seinu kattis Tunne Kelami koostatud fotokogu, milles oli kesksel kohal Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ühe asutaja Jüri Adamsi portreefoto. Monitor edastas Eve Pärnaste, Lagle Pareki, Tunne Kelami jt intervjuusid.

„Europeana 89" eestikeelses bukletivariandis oli ainsaks märgitud persooniks Tunne Kelam koos oma Eesti kodaniku registreerimiskaardi fotoga.

Teiseks. Korraldajate põhjenduseks Tunne Kelami fotovalimiku "Eesti tee vabadusele" eksponeerimisel oli anda sissejuhatus „Balti ketiga seotud mälestuste kogumisele".

Tegemist on teadliku eksitamisega. Fotovalik „Eesti tee vabadusele" ei juhata Balti keti juurde, selles ei leidu vähimatki viidet Balti ketile. Kelami fotokollektsioon (ca 30 fotot) peegeldas absoluutses enamuses vaid ühe partei - ERSP - loomist ja selle ettevõtmisi. Ka Eesti Kongressi valgustavatel fotodel on esiplaanil ERSP aktivistid, kuid Eesti iseseisvust taastanud inimeste ring ei piirdu ERSP aktivistidega.

Rahvusraamatukogu pressiteade, et Balti ketti kajastaval „kogumispäeval saab lisaks Tunne Kelami fotodele vaadata filme 1989. aasta sündmustest" tähendas tegelikult Tunne Kelami ja ERSP tegevust propageerivat filmimaterjali. Koos moodustasid pildid, filmid ja tekstid juba ühemõttelise terviku. Ka mälestuste kogumisruumides ei leidunud mitte mingeid muid seda aega peegeldavaid materjale.

Balti keti algataja Edgar Savisaar ja kõik selle põhikorraldajad on senini tegusad. Rahvarinde tegevust peegeldavad materjalikogud on olemas. Andrus Öövel, Paul Lepp, Henn Karits, Heinz Valk, Mati Hint, Rein Veidemann, Kostel Gerndorf, Lembit Koik, Ülo Kaevats, Rein Ruutsoo, Aadu Jõgiaas jpt on koondanud vastsesse Rahvarinde muuseumisse ka Balti ketiga seonduvat materjali. Lisaks on Lembit Koik kirjutatud Balti ketist raamatu.

Kolmandaks. Korraldajate pressiteade, et kogumispäeva vestlusringis „osalevad Tunne Kelam ja teised tollal aktiivselt Balti keti organiseerimisega või jäädvustamisega tegelenud inimesed", on eksitav. Tunne Kelamil ei olnud Balti keti korraldamisega vähimatki puutumust, kõnelemata aktiivsest rollist. Balti ketiga ei olnud puutumust ka vestlusringi suunanud ja tollal isegi mitte Eestis viibinud Jüri Estamil. Balti keti kesksetest organiseerijatest polnud mitte kedagi vestlusringi kutsutud (päevakohase ettekande teinud Küllo Arjakas ei kuulunud organiseerijate tuumikusse).

Tunne Kelami esitlemine Balti keti aktiivse organiseerijana on vale ka põhjusel, et Kelami juhitud partei - ESRP - oli Interrinde kõrval ainus Eesti poliitiline liikumine, kes ei osalenud Balti ketis. ERSP organiseeris täpselt samal ajal oma alternatiivse „keti" Eesti Vabariigi endisel riigipiiril.

Balti keti organiseerijate järjekindel väljalülitamine meenutuspäevadest on jälgitav kogumisaktsiooni kõigis etappides. Ajaloolise teabe kogumiseks mõeldud äärmiselt tänuväärne üritus omandas ajaloo võltsimise jooni. Selle korraldusviis annab põhjust avaldada Tunne Kelamile kui „Europeana 1989" rahvuslikule saadikule usaldamatust.

Soovime teada, milline oli "Europeana 1989" Eestis korraldatud kogumispäevade eelarve ja millele selleks eraldatud Euroopa Liidu vahendid kulutati? Milliste teenuste eest tasuti Jüri Estami firmale „Action Consensus"?

Aga veelgi põhimõttelisem on küsimus mälupoliitikast.

Kas "Europeana 1989" üritus Eestis on märk ajaloo ümberkirjutamisest, millega Euroopas seatakse Balti keti korraldajate esiritta selle aktsiooni vastased ja vaikitakse maha selle tegelikud korraldajad?

Ootame vastuseid, selgitusi ja põhjendusi "Europeana 1989" korraldajatelt Eestis.

27. septembril 2013.a.

Ilvi Cannon,

Kostel Gerndorf,

Mati Hint,

Arvo Junti,

Rein Järlik,

Aadu Jõgiaas,

Ülo Kaevats,

Henn Karits,

Peet Kask,

Lembit Koik,

Ülo Laanoja,

Rein Ruutsoo,

Heinz Valk,

Rein Veidemann

Jaga |