Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lapsed süstla otsas

24. november 2010

Tallinna Laste Turvakeskuse juhi Erki Korpi (Keskerakond) sõnul on keskuses tänavu suurenenud süstivate lapssõltlaste arv. „Mitu meie turvakeskuse tüdrukut elasid enne turvakeskusesse sattumist vanemate meestega, kes kaubitsevad fentanüüliga. Tüdrukud ise süstisid ennast ja nende kaudu levitati aineid ka koolides."
 

Korpi sõnul oli paar eelmist aastat süstivate sõltlaste arv keskuses marginaalne, nüüd on neid juba arvestatav hulk. Eriti rängalt on n-ö süstla otsas just tüdrukud.
Kui varem oli alaealisi alkoholisõltlasi turvakeskuses rohkem kui uimastipruukijaid, siis nüüd hakkab vaekauss Korpi sõnul teisele poole kalduma. „2009. aastal oli kaks kolmandikku alkohoolikuid ja kolmandik narkosõltlasi, sel aastal on enamik suuremaid poisse ja tüdrukuid narkotaustaga," tõdeb Korp, kuid lisab, et enamasti on tegemist siiski segatarbimisega - manustatakse seda, mis parasjagu käepärast. „Segatarbimine on ka narkootikumide puhul - pruugitakse seda, mis kätte satub. On heroiini, korgijooki, amfetamiini, kanepit, LSD-d."

Nii mõnegi 14-15-aastase puhul on tegemist juba tõsise sõltuvusega. Turvakeskusesse tulles kannatas ränkade võõrutusnähtude all ligi viiendik noortest. „Väga paljud meie lapsed on uimasteid pruukinud juba mitu aastat," tõdeb Korp.

Ly Kallas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroost märgib, et politseistatistika kohaselt on alaealiste puhul uimastipruukimist varasemast vähem fikseeritud. „Samas ei saa selle järgi otseselt väita, et noorte hulgas on narkootikumide tarvitamine samuti vähenenud," tunnistab Kallas. „Tegelikkuses on endiselt noori, kes paar aastat tagasi, kui majandus kasvas kiiresti ja noorte taskuraha oli arvestatav, uimastite  tarvitamist alustades ei mõelnud sellele, milliseks probleemid kasvavad."

Tavaliselt saavad probleemid alguse väiksematest pahedest - esmalt sigaretid ja vesipiip, siis alkohol. „Kui joomisest enam kaifi ei saa, minnakse järgmiste ainete juurde. Lõpuks ma ei tea, mis seal kõik kokku ära proovitakse, eksperimenteeritakse," räägib Korp. „Igasugust jama annab endale sisse tõmmata:  välgumihkligaasi ninna - tekitavat hallutsinatsioone, mitmesuguseid seeni süüakse, internetist saab helikaifi. Maailm on nii kirju, et ei oskagi aimata, kust igalt poolt võib kaifi kätte saada. Asjad lähevad järjest halvemaks, mingist hetkest nad enam sellest enam mõnu ei tunnegi, on lihtsalt rutiin, mida väikeses seltskonnas elatakse. Varastavad, luusivad, müüvad, diilerdavad."  

Allikas: ajaleht „Pealinn" 22. november 2010.



Viimati muudetud: 24.11.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail