Nädal Euroopa Parlamendis

Majandus- ja rahaliidu (EMU) esimesed kümme aastat

 Majandus- ja rahaliidu (EMU) esimese kümne aasta vältel on EP etendanud aktiivset rolli. EP on olnud tihedalt kaasatud EMU kõigisse etappidesse alates 1992. aastal Maastrichtis tehtud otsusest ühisraha loomise kohta ja kuni 2002. aastal alanud   tegelikule euro kasutuselevõtule.

EP-i poolt vastu võetud raportis "Majandus- ja rahaliidu esimesed kümme aastat ja tulevik" tuntakse heameelt, et euroga on kaasnenud stabiilsus ja et ühisraha on soodustanud euroala majanduslikku integratsiooni.

EP on seisukohal, et kõigil euroalast väljaspool asuvatel liikmesriikidel tuleb järgida Maastrichti kriteeriume ning stabiilsuse ja kasvu pakti, EK aga peab tagama stabiilsuse ja kasvu pakti ühese tõlgendamise ning välistamiskriteeriumide kasutamise enne võimalikku euroalaga ühinemist. Käivitunud on arutelu hinnastabiilsuse näitaja muutmiseks, nimelt kolme parima vastava näitajaga liikmesriigi keskmise asendamise EL-i keskmise näitajaga. Oluline on tagada euroalasse kuuluvate liikmesriikide ja ühisrahaga ühineda soovivate liikmesriikide võrdne kohtlemine.

Ka euroalast väljaspool asuvatel liikmesriikidel, kes täidavad Maastrichti kriteeriume ja kelle suhtes ei kehti asutamislepingus erandit, tuleks esimesel võimalusel ühisraha kasutusele võtta. Samuti peaks EK tegema jõupingutusi, et aidata uutel liikmesriikidel põhjaliku teavituskampaania abil valmistada oma kodanikke ette euro kasutuselevõtuks.

Tulevaste laienemiste huvides oleks oluline sisse seada sihipäraste sekkumiste süsteem, et toetada euroalast väljaspool asuvaid liikmesriike, kes on praeguses finantskriisis eriti tugevasti kannatada saanud.

EP soovib tagada meeste ja naiste võrdse tasustamise

Juba 1957. aastal sisaldas Rooma lepingu artikkel 119 põhimõtet, et naised ja mehed peaksid saama võrdse töö eest võrdset tasu. Kuid vaatamata juba 30 aastat kehtivatele õigusaktidele ja palkade erinevuse vähendamiseks võetud meetmetele on areng olnud väga aeglane.

Nii teenivad naised EL-is seniajani keskmiselt 15% vähem kui mehed. Eesti on siin halvimas positsioonis, olles 25 protsendiga viimasel kohal. Parimad näitajad on Maltal (4%), Belgial  (7%), Sloveenial (8%), Kreekal, Portugalil, Iirimaal, Itaalial (9%), Poolal  (10%).

Palgaerinevus mõjutab oluliselt naiste olukorda majanduslikus ja ühiskondlikus elus nii aktiivse tööea jooksul kui ka pärast seda. Samuti süvendab see naiste sattumist vaesusriski, eelkõige üksikvanemaga peredes. Pärast aktiivse tööea lõppu muutub palgaerinevus naiste ja meeste pensioni erinevuseks. EK-le esitatud riiklikud aruanded on näidanud, et paljudes riikides peetakse naiste ja meeste palkade erinevust avalikes aruteludes ja poliitilistes tegevuskavades väheoluliseks teemaks.

Lahendamaks seda probleemi tegi Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile ülesandeks esitada 31. detsembriks 2009 õigusakti- ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtetega seonduvate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta.

Nagu aeg on näidanud, pelgalt Euroopa Liidu õigusaktidega seda probleemi ei lahenda. Oluline oleks teema tähtsustamine ka  poliitilistes tegevuskavades. Ainult siis, kui peale paremate ja tõhusamate õigusaktide on määratud ka nende teokstegemise eest vastutaja, kujuneks võimalus see probleem ükskord positiivselt lahendada.

Euroopa Liit toetab koolides puuvilja jagamist

Täna elab Euroopa Liidus 22 miljonit ülekaalulist last, kellest 5,1 miljonit on rasvunud. Ekspertide arvamuse kohaselt lisandub neile järgmisel aastal veel 1,3 miljonit. WHO aruandes peetakse üheks seitsmest terviseriskist just vähest puu- ja köögivilja tarbimist.

Käesoleval aastal toimunud arutelul, kus käsitleti valget raamatut toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta, tegi Euroopa Parlament Euroopa  Komisjonile ülesandeks koostada programm koolides puu- ja köögivilja pakkumiseks ning planeerida EL-i eelarvesse selleks vajalikud rahalised vahendid.

Tänaseks on EK puu- ja köögiviljaturu reformimise raames välja tulnud toonast algatust toetava abimeetmega, mis võimaldab juba alates 2009/10. õppeaastast hakata EL-i koolides 6–10-aastastele lastele pakkuma puu- ja köögivilju samamoodi, nagu praegu toimib koolipiimaprogramm.

Praegu on üheks sellealaseks erimeelsuseks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel vaid programmi rahastamise maht. EP arvates tuleks programmi jaoks ette näha õppeaastas 500 miljonit eurot, mis võimaldaks pakkuda puu- ja köögivilja õpilastele kõigil koolipäevadel ning hõlmata selle programmiga ka koolieelikud.

Arutelul rõhutati, et kõnealuse programmi raames tuleks jagada vaid EL-i päritoluga puu- ja köögivilja. Samuti peaks eelistama hooajalisi ja kohapeal kasvatatud puu- ja köögivilju.

 Oluline on ka selgitada lastele tervisliku toitumise põhimõtteid ning anda neile teavet mahetoodete kohta, et luua eeldused tervislike toitumisharjumuste väljakujunemiseks.

Kahtlemata on selle algatuse näol tegemist investeeringuga tulevikku, mis aitab ennetada või vähendada ebatervest toitumisest tingitud tervishoiukulusid. Jääb vaid loota, et Euroliidu puu- ja köögiviljaprogramm käivitub juba 2009/10. õppeaastal ka Eesti koolides.

Finants- ja majanduskriis pärast G20 tippkohtumist

Arutati Euroopa Liidu positsiooni ülemaailmses finantskriisis pärast G20 tippkohtumist. Leiti, et EL-i õigusraamistik vajab reformimist, eriti ses osas, mis puudutab krediidireitingu-agentuure ja riskifonde. Parandada tuleks ka VEK-ide ligipääsu laenudele. EP kritiseeris EK-d, mis on liiga palju tähelepanu pööranud tööstussektori huvidele.

Prantsuse Euroopa asjade riigisekretär Jean-Pierre Joyet kinnitas, et Euroopa Nõukogu eesistujariigi prioriteediks on lahenduse leidmine ning majapidamiste ja ettevõtete kaitsmine.

Jouyet selgitas, et G20 kohtumisel oli EL-il tugev blokk ning et tippkohtumisel lepiti kokku krediidireitingu-agentuuride reformi põhimõtetes ja finantssektori paremas reguleerimises. Jouyet tervitas Euroopa Keskpanga intressimäärade alandamist ning rõhutas, et kasvu- ja stabiilsuspaktis ette nähtud paindlikkust tuleks ära kasutada majanduslanguse vastu võitlemiseks. Ta lisas, et Euroopa Nõukogu teeb kõik selleks, et riiklikud sammud oleksid omavahel kooskõlastatud.

Euroopa Komisjoni kõnevoorus toonitas José Manuel Barroso, et G20 on uue ajastu alguseks, sest see näitas ühise tegutsemise vajadust. Euroopa vastus majanduskriisile peab tema sõnul olema "õigeaegne, sihipärane ja ajutine". Muu hulgas tuleks ettevõtteid aidata, et nad saaksid kohanduda uute keskkonnanõuetega ning et keskkonna- ja majandushuvide vahel ei nähtaks konflikti. Barroso lisas, et 26. novembril esitab Euroopa Komisjon „majanduse päästekava".

Autotööstuse kriisist

?lemaailmne majanduskriis ja majanduse jahenemine ei ole jätnud puutumata suurt tööandjat – Euroopa autotööstust. Uute autode müük Euroopas on vähenenud ca 15%, prognoositakse veel umbes 20-protsendist langust. Selline olukord on pannud autotööstuse olukorda, kus tuleb oma tootmistegevus ümber korraldada ja töötajaid koondada. Kuna selles tööstussektoris on Euroopas hõlmatud ligi 5 miljonit töötajat, tähendab see otseseid sotsiaalseid probleeme paljudele liikmesriikidele.

Autotööstuse kiratsemine mõjutab ka paljusid Eesti alltöövõtjaid ja nende ettevõtetes töötavaid inimesi.

EN esindaja J-P. Jouyet tunnistas, et kujunenud olukord on Euroopa autotööstuse jaoks halvim pärast 1993. aastat. Autotööstus on küll astunud teatud samme, et kriisiolukorras toime tulla, kuid seekord on probleemi lahendamisel vaja ka EL-i toetust. Ennekõike tuleb toetada autotööstuse kaasajastamist uute tehnoloogiate kasutuselevõtu läbi. Kaaluda tuleb ka Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu soodsamate laenude andmist.

26. novembril esitletavas „majanduse päästekavas" tullakse välja konkreetsete abimeetmetega. EN esindaja nentis vajadust arvestada "päästekavas"  ka teistele tööstussektoritele antavate abimeetmetega ning nendevahelise tasakaaluga.

EK-i esindanud volinik Günther Verheugen rõhutas, et autotööstus on Euroopa jaoks tundlik valdkond, kus edu paljuski sõltub tarbimisest. Lisaks finantskriisile on selles sektoris tekitanud palju probleeme ka EL-i poliitiliste suundumuste ebaselgus. antud on Viimastel kuudel tööstusharus toimunud tagasiminekul on suuri majanduslikke mõjusid paljudele liikmesriikidele. Ka järgmine aasta on autotööstuses kindlasti veel kriisiaasta, mis mõjutab nii tööhõivet ja investeeringuid sellesse sektorisse.

Probleemiga tegelemiseks on loodud töörühm "Cars21".  Kindlasti on siin oma osa EIP-il, kes saab toetada autotööstuses toimuvat arendustegevust läbi soodsamalt antavate laenude (kuni 1% soodsam turul pakutavast) ja ka EK-l, millel tuleb paika panna õigusraamistik soosimaks EL autopargi uuendamist.

EL-i "sinine kaart" kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõule

Täna tuleb vaid 5,5% Magribi riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõust Euroopa Liitu, kuid Ameerika Ühendriikide või Kanada kasuks otsustab neist umbes 54%. Samas on EL võtnud vastu enamiku Magribi riikide kvalifitseerimata töötajatest (87%). Kõigist kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate osakaaluga (1,72 % kogu tööhõivest) jääb EL selgelt tahapoole teistest olulistest sisserändemaadest, nagu Austraalia (9,9%), Kanada (7,3%), USA (3,2%) ja Šveits (5,3%).

Euroopa Liidu kui sisserändesihi vähese atraktiivsuse põhjuseks on EL-is praegu kehtivad 27 erinevat lubade süsteemi, mis raskendavad potentsiaalsetel kolmandate riikide võõrtöötajatel probleemideta liikuda ühest liikmesriigist teise. Liikmesriikide erinevad eeskirjad põhjustavad konkurentsi ka liikmesriikide vahel. Vaid umbes kümnel EL-i liikmesriigil on erisüsteem kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajate riiki lubamiseks, seevastu teistes liikmesriikides ei ole osaliselt üldse mingeid eeskirju või on need eeskirjad tugevalt segmenteeritud.

EK on välja tulnud "sinise kaardi" ettepanekuga, mille eesmärk on teha EL-i tööturg kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks. Ettepaneku kohaselt kasutatakse kiirendatud ja paindlikku lubade andmise menetlust, mis siiski ei vahetaks välja liikmesriikide menetlusi. „Sinine kaart“ võimaldaks tulevikus ühes liikmesriigis kolm aastat töötanud isikul siseneda pärast seda ka teiste liikmesriikide tööturule.

Eelnevalt on EP heaks kiitnud kolmandate riikide kodanikele EL-i liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ning kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastast võitlust puudutavad õigusaktid.

 „Sinise kaardi“ teemal EP-s toimunud aruteludes jäi kõlama konservatiivide kartus nn "Poola torumehe" ees ja sotsialistide ideoloogia, mis saadab neid juba Karl Marxist ja  kaitseb tööstust. Paraku ei ole need lähenemised elujõulised –- kvalifitseeritud tööjõuta ei ole majandus jätkusuutlik.

Kahjuks tuleb tõdeda, et hetkel probleemi lahendamiseks planeeritud muudatused ei aita kaasa Euroopa konkurentsivõime kasvule liigsete piirangute tõttu ega  arvestata ka demograafiliste muutustega Euroopas. Liberaalide seisukohast tuleb otsustavalt vastu seista illegaalsele rändele, kuid seista selle eest, et Euroopas oleks tööjõudu, eriti kvalifitseeritud tööjõudu, aitamaks suurendada EL-i konkurentsivõimet ja  majanduskavu.

EP resolutsioon HIV/AIDS kontrolli ja varajase ravi kohta

EuroHIV-i 2006. aasta lõpu aruanne näitab, et vahemikus 1999–2006 lisandus EL-is 269 152 uut HIV-nakkusega inimest ning WHO Euroopa regioonis 806 258 uut HIV-kandjat. 11% kõigist EL-is uutest nakatunutest on alla 25-aastased.

Tulenevalt HIV-nakatunute arvu murettekitava kiirusega kasvust Euroopas, võttis EP seekordsel täiskogul vastu resolutsiooni HIV/AIDS varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta.

Resolutsioonis kutsub EP Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama HIV/AIDSi vähendamisstrateegia, mis keskenduks haavatavamatele ja kõrge riskitasemega rühmadele. EP kutsub ka Euroopa Komisjoni üles eraldama kõnealuse strateegia rakendamise toetuseks märkimisväärseid poliitilisi ja rahalisi vahendeid ning inimressursse.

 Samuti palub EP liikmesriikidel vastu võtta sätted, et oma jurisdiktsiooni piires tulemuslikult keelustada HIV/AIDS-haigete diskrimineerimine, sealhulgas piirangud, mis mõjutavad nende vaba liikumist. EK-le tehti ülesandeks ette valmistada soovitused tõenduspõhise testimise ja ravisuuniste rakendamise kohta kõikides liikmesriikides tagamaks liikmesriikides juurdepääs tasuta ja anonüümsele testimisele.

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste läbiviimise määruse muutmine

Eelarvekontrollikomisjoni initsiatiivil oli arutlusel määruse muutmine Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Nimetatud amet on Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase vastutusalas. Esinemistes jäid kõlama OLAF-i operatiivtöö tõhustamise vajadus, tegeliku koostöö vajadus OLAF-i, Europoli ja Eurojusti vahel OLAF-i töö läbipaistvamaks  tegemisel ja tema sõltumatuse  suurendamisel. Kõlama jäi ka EP saadikute rahulolematus OLAF-i ja Siim Kallase tööga.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi liige

Toimetuselt: paberkandjal ilmub see ülevaade järgmises Kesknädalas.

Jaga |