Opositsioon – mitte valvekoer, vaid hambutu peni!

KESKNÄDAL,      19. mai 2004




Opositsiooni missioon on olla seaduslikkuse valvekoer. Praegune Riigikogu opositsioon on aga pigem sõbralik, sabaliputaja, hambutu peni. Ta peaks olema oluliselt kurjem. Sest seal, kus on võim, tekib alati tahtmine seda kuritarvitada.
Kui Riigikogu opositsioon käituks oma ülesannete vääriliselt, märganuks ta Eesti Päevalehes ilmunud märget Eesti Haigekassa nõukogu tegemiste kohta. Kas või seda, et nõukogu 15st liikmest isegi kümne kokkusaamisega on tõsiseid raskusi. Mis sest, et lugupeetud nõukogu liikmed on päris hästi kinni makstud. Isegi nende võimalikud väärotsustused, mille eest nad peaksid oma varaga vastutama, on kindlustatud. Kindlustatud kuuldavasti haigekassa vahendite arvel. Kas opositsioon teab, kuidas asjalood tegelikult on?
Tegus opositsioon tunneks huvi, kas sotsiaalminister Marko Pomerants, ühtlasi haigekassa nõukogu esimees, on alati ja kõigi seaduste suhtes nii hoolimatu, kui ta on haigekassa seaduse suhtes? Pomerants "unustas" 16. aprillil haigekassa nõukogu koosoleku protokolli nr 1 allkirjastades kokku lugemast, mitu nõukogu liiget koosolekul osales ja mitu neist ühe või teise otsuse langetamisel üldse hääletas. Kas neid oli ikka vähemalt kümme, nagu seadus (Eesti Haigekassa seadus § 16) ette näeb, või hoopis vähem?
Pomerantsi allkirjastatud protokoll osutab, et juhatuse uue liikme ametisse palkamisel osales vaid kaheksa nõukogu liiget. Seega otsus palgata ametisse uus asjatundlik inimene oli eos õigustühine. Kaheksaliikmeline kogu ei võimalda kuidagi palgata tööle uut juhatuse liiget.
Veel hullem, Pomerantsi apsakas jättis tegelikult haigekassa juhatuseta, sest 1. maist lahkusid sellest Rein Parelo ja Andres Rannamäe, ning kehtivate volitustega jäid ametisse juhatuse esimees Hannes Danilov ning liige Arvi Vask. Haigekassa seaduse § 23 järgi peaks aga juhatuses olema vähemalt kolm liiget. 16. aprillil palgatud juhatuse liige ei saanud seaduse järgi kuidagi ametisse asuda. Lihtne aritmeetika: 4 - 2 = 2 toimis, kuid teine tehe 2 + 1 = 3 ei toiminud. Seega seaduse silmis oli esimese tehtega Eesti Haigekassa ilma juhatuseta. Kõik paberid, mis Danilov või Vask sel perioodil allkirjastasid, on sisult tühised.
Mis puutub nõukogu koosolekul osalemise protsessi, siis minister Pomerantsi allkirjastatud protokolli järgi lahkus koosolekult pärast esimest päevakorrapunkti Sandor Liive, pärast kolmandat punkti Toomas Tein.
Päevakorra 4. punkti arutluse ajaks näib olevat lisandunud kaks nõukogu liiget ning hääletustulemuste põhjal võiks oletada kümne inimese kohalolekut. Kas Liive ja Tein tulid koosolekule tagasi? Või saabusid hoopis need, kes esimeste punktide arutelul ei osalenud?
Pomerants koos protokollija Endla Tempeliga on delikaatselt piirdunud vaid poolt- ja vastuhäälte (6:4) fikseerimisega. Kes reaalselt osalesid viimase päevakorrapunkti arutelul ja otsuse hääletamisel, jääb saladuseks.
Eesti Haigekassa nõukogu otsuse nr 11 järgi otsustati aga huvitavat küsimust – haigekassa juhatuse premeerimist. Igaühele 1,5 kuupalga suurune preemia, s.t keskeltläbi 50 000 krooni, kokku seega 200 000 krooni. Ikka heade töötulemuste eest, mis võimaldas 78 miljonit ravikindlustusraha kanda haigekassa reservkapitali.
Hea, et niigi läks! Oleks võidud maksta ka kolme kuu palk või keskmiselt 66 000 krooni igaühele, nagu praktiseeriti varasemail aastail. Kas ka järjekorras ootavad haiged taolist reservkapitali kahekordistamist heaks kiidavad, on omaette küsimus. Eriti kui ooteaeg eriarsti juurde aina pikeneb. Ju siis peavad Pomerants ning tema juhitud nõukogu haigekassa sellist tegutsemissuunda õigeks.
Seadused kirjutatakse selleks, et neid täidaksid kõik. Minister Pomerantsi moodi ümberkäimine seadustega on võimalik vaid siis, kui opositsioon vaikides pealt vaatab, kuidas valitsuse esindaja seadust rikub.
Eriti vihastab Kesknädalat ja küllap ka meie lugejaid suurima opositsioonipartei Keskerakonna liiga pikale veninud tegevusetus ja fraktsioonisisene kaklus, selle asemel et täita oma põhikohust – käituda seaduslikkuse valvekoerana. Keskerakonna tüli iseendaga ja võibolla ka see, et liiga kaua on opositsioonis istutud, on muutnud erksa valvekoera hambutuks ja uniseks peniks. Mis viga siis ministril rahva rahakotis omatahtsi ja seadustele vilistades talitada.
Veerand Eesti valijaist ootab, et nende valitud erakond lõpetaks nurgas vaikimise ja asuks elujõuliselt paljastama valitsustegelaste omavoli. Vaikusega nende ümber näivad võimuparteid juba liigagi harjunud olevat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)