Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      31. mai 2006


Pinged kasvasid kiiresti

Käesoleva aasta 7. märtsil toimus Armeenia ja Aserbaidzhaani kontrolljoonel Mägi-Karabahhias taas tulevahetus. Kumbki pool süüdistas teist relvarahu rikkumises ja raporteeris ühest hukkunust.
Kaks päeva hiljem, pärast 7. ja 8. märtsil toimunud kohtumisi Washingtonis, väljendasid OSCE Minski grupi kaasjuhatajad Prantsusmaa, Venemaa ja USA kahetsust, et vaatamata rohketele võimalustele pole Minski protsess viimaste nädalatega edasi liikunud. Samuti ei ole kokku lepitud, millal leiab aset järgmine Jerevani ja Bakuu tippkohtumine.
14. märtsil kutsus USA aseriigisekretär Euroopa ja Aasia küsimustes Daniel Fried konflikti käigus ümberasustatud asereid "nii kiiresti kui võimalik" tagasi pöörduma aladele, mis on 1994. aastast Armeenia vägede poolt hõivatud. 16. märtsil hoiatas Aserbaidzhaani president Ilham Alijev Bakuus toimunud aseri maailmakongressil Armeeniat, et Aserbaidzhaan lahkub läbirääkimistelaua tagant, kui rahukõnelustel edu ei saavutata. Alijev rõhutas, et relvarahu on suudetud hoida viimased 12 aastat lootuses, et läbirääkimised kannavad vilja, kuid see ei saa kesta igavesti ning Aserbaidzhaani rahva ja valitsuse kannatus hakkab katkema.
Rahuprotsessis vahendajana tegutsev OSCE siiski loodab Armeenia–Aserbaidzhaani konflikti rahumeelset edenemist veel sel aastal, sest kummalgi riigil ei ole lähiajal ees valimisi ning opositsioon on mõlemas nõrk ja killustunud. 2007. aastal on Armeenias parlamendivalimised ja 2008. aastal mõlemas riigis presidendivalimised. Valimiste olukorras poliitilist kokkulepet saavutada on vähetõenäoline, sest opositsiooniliidrid, kellega kohtusin, märkisid, et Mägi-Karabahhia abil hoitakse mõlema riigi rahvast võitlusvalmina "ühise vaenlase vastu".

Kõnelused on takerdunud

Vastastikused läbirääkimised on takerdunud kolmes põhiprobleemis. Lahtine on Kelbajari regiooni staatus; Lachini regioon kui strateegiline ühenduslüli Armeenia ja Mägi-Karabahhia vahel saab senise kokkuleppe kohaselt eristaatuse. Pole Armeenia vägede lahkumise ajakava ning otsustamata on referendum Mägi-Karabahhia tuleviku küsimuses.
Referendumi puhul on oluliseks õiguslikuks komistuskiviks Aserbaidzhaani põhiseadus, mis sätestab Mägi-Karabahhiat Aserbaidzhaani lahutamatu osana. Armeenia omakorda ei nõustu 15-aastase üleminekuperioodiga referendumi korraldamiseks (kartes ilmselt aserite rohkearvulist tagasipöördumist endisele asualale) ja nõuab referendumi toimumise täpse kuupäeva sätestamist juba rahulepingus. Armeenia võib referendumi tähtaja samuti seada vägede väljaviimise ajakavas kokku leppimise eeltingimuseks.
Kahetsusväärne on see, et probleemide lahendamiseks pole kummaski riigis toimunud või toimumas mitte mingisugust märkimisväärset avalikku arutelu. Mõlemaid pooli heidutavad väiksematelegi järeleandmistele suure tõenäosusega järgnevad süüdistused „rahva reetmises". Kumbki on suurendanud oma kaitse-eelarvet, omavaheline kaubavahetus on jäänud väikeseks. Konflikt hoiab regioonist eemal rahvusvahelisi investeeringuid.

Haamri ja alasi vahel

Armeenia on kõrvale tõrjutud enamikest regionaalsetest ühisprojektidest, milles osalevad Aserbaidzhaan, Gruusia ja Türgi.. Arvestades Armeenia ajaloolist vaenu Türgiga ning USA hoidumist pigem Gruusia ja Aserbaidzhaani poolele, võib Armeenia tõsiselt arvestada vaid Venemaa toetusega. Märtsi lõpul teataski Kreml, et jätkab Armeeniale gaasitarneid senise hinnaga – 110 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Piirkonna teistele riikidele gaasi müümise hindu arvestades on see selge poliitiline dotatsioon ja ilmselt seotud ka vastastikku soodsate relvatehingutega. Gaasijuhtmele Iraaniga on Venemaa vastu, samuti paikneb Armeenias Vene Föderatsiooni sõjaväebaas, mille kohta Armeenia ametlikud võimud ütlevad, et see viibib seal "Armeenia valitsuse palvel ja on oluline osa Armeenia julgeolekusüsteemist". Niisiis on Armeenia, piltlikult üteldes, poliitilis-majanduslikus "katlas", millest välja pääsemise üheks teeks võiks olla koostöö Euroopa Liiduga.

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)