Ilusad valed ja vaesus

 Presidentidest rääkides seadis Oviir Ilvese samasse ritta Rüütli ja Meriga. Niiviisi võib arvata ainult kinniseotud silmadega inimene. Rüütel ja Meri tegutsesid oma rahva huvides, aga Ilvesel pole olnud oma rahvast sooja ega külma; tema on muutnud presidendiameti meelelahutusürituseks, ja selleks see ilmselt jääbki, olenemata sellest, kes uueks presidendiks pannakse.

 Tuleb meelde, kui palavalt soovis Ilvese presidendiks saamist meie tolleaegne vaimne eliit, kirjanikud ja kunstnikud – Ilves pidi meid Euroopasse viima. Ja nüüd olemegi kohale jõudnud – kuulume Euroliidu kõige vaesemate riikide hulka.

 Üle kõige kardavad

praegused võimurid, et presidendiks võib saada Savisaar. Seetõttu prokuratuur ja kapo pingutavad lausa nahast välja, et Savisaarele süütegusid leiutada ja teda ohjeldamatult laimata. Savisaar presidendina oleks praegu võimul olijatele tõesti ohtlik, sest tema ei hakkaks täitma jänkide nõudmisi, vaid püüaks säilitada Eesti iseseisvust.

 Siiri Oviiri seekordsest jutust selgus, et Eesti riik ja rahvas säilivad iseenesest, mingeid pingutusi selleks pole vaja teha. Ta nagu ei teakski, et rahvaloenduse andmetel oli eestlaste arvukus 20 aasta jooksul vähenenud 80 000 inimese võrra ja viimase 17 aasta jooksul on kooliõpilaste arv kahanenud 40%. Praegustele võimulolijatele need arvud mingit muljet ei avalda, kuigi õpilaste kadumise kiirus on lausa hirmuäratav.

Praegusest vaesusest mingisugust väljapääsu

ei paista, ei ole ega tule. 375-eurone pension ei võimalda katta elamiseks vajalikke kommunaalkulusid – toit, ravimid, korteriüür, kommunaalkulud. Pension peaks tõusma 100 euro võrra, et hädavajalikudki kulud saaksid kaetud. Minul maksab korteriüüri vanem poeg, aga mida peavad tegema need üksijäänud pensionärid, kelle lastel pole võimalik ema või isa rahaliselt aidata? Kuidas invaliidid oma tillukese pensioniga toime tulevad, sellest mina aru ei saa – kujutlusvõimest jääb puudu.

 Meie riik on tõeliselt inimvaenulik. Kuigi ei tahaks uskuda, et kõik jätkub vanaviisi või läheb hullemaks, on juba selgeks saanud – invaliidide elu läheb veelgi hullemaks. Küllap sellise „arengu“ tõttu ongi meil väga populaarseteks saanud igasugused ennustajad ja nõiad, kellest mõni ennustab Eestile lausa katastroofi.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest 8. jaanuaril 2016

Jaga |