Pensionisüsteemis tulevad suured muutused

„Alates käesoleva aasta aprillist tõusis keskmine pension 7,6%, aga väärika vanaduspõlve tagamiseks ainult indekseerimisest ei piisa. Erakorraline pensionitõus on üks Keskerakonna peamisi eesmärke järgmistel Riigikogu valimistel,“ rõhutas Ratas. Ta selgitas, et Keskerakonna ettepaneku kohaselt võiks keskmine vanaduspension tõusta aastal 2020 koos indekseerimisega 100 euro võrra. Täpsemad katteallikad töötatakse välja valimisplatvormi koostamisel.

Samuti rääkis Ratas tulevasest pensionireformist, mis vähendab eakate inimeste toimetuleku ning oluliste teenuste kättesaadavuse seost kättesaadava palganumbriga. „Oleme aastaid nõudnud, et esimene pensionisammas sõltuks töötatud aastatest, mitte aga inimese sissetulekust… Soovime muuta kehtiva korra õiglasemaks, paindlikumaks ning rahaliselt jätkusuutlikumaks,“ lausus Ratas.

Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik (pildil) kirjutab, et esimene pensionisammas tagab edaspidi lasteaiaõpetajatele, turvameestele ja päästjatele vanaduspõlves samaväärse sissetuleku kui juristidele, finantsjuhtidele või kõrgetele riigiametnikele. Seda eriti olukorras, kus inimeste pensionisummas tuleb niikuinii üha kasvav vahe sisse läbi teise ja kolmanda pensionisamba.

Paindlik pension

Möödunud neljapäeval andis valitsus heakskiidu pensionireformi eelnõule, mis muu hulgas sisaldab pensioniea sidumist eeldatava keskmise elueaga, võimaldab inimesel valida endale sobivaim aeg pensionileminekuks, võtta pensioni välja osaliselt või peatada selle maksmine.

Alates 2027. aastast seotakse pensioniiga eeldatava elueaga. Pensioniea muutus seotakse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga, ja vastupidi.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionilejäämine paindlikumaks. Edaspidi on võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast (sõltub töötasust) ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui ka riik (töötasult praegu vastavalt 2% ja 4%).

II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti aastail 1970–1982 sündinud inimestele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamisaja pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Pensionisüsteemi muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ning jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

AIVAR JARNE

Jaga |