Raskekujuline vihafoobia Eesti meedias

ANNE TUURAND,      26. juuli 2006


Hiljaaegu toimus Ringhäälingunõukogus arutelu "Tasakaal ETV ja Eesti Raadio programmides", kus oli päevakorral Anvar Samosti (Raadio 2 "Olukorrast riigis" saatejuht) ja Tiina Jaaksoni (ETV "Aeg luubis") poliitiline erapoolikus. Öeldi välja seisukoht, et kui Samosti mõtteavaldused ongi erapoolikud, siis puuduvat võimalused selle kindlakstegemiseks. Samal ajal on laiem kuulajaskond Samosti äärmusliku poliitilise kallutatuse ammu läbi näinud. Püüan sellesse küsimusse tuua selgust psühholoogilisest vaatenurgast lähtudes.

Kust pärineb Keskerakonna ja tema liidri järjepidev materdamine meedias? Psühholoogiaterminitega väljendudes: tegemist on vihkamisega või selle äärmusliku vormi – vihafoobiaga. Peamiselt on selle põhjuseks sügaval inimeste sisemuses pesitsev hirm ja kadedus – hirm niisuguse objekti või isiku ees, kes vihkajate arvates näib ohustavat nende eksistentsi ja heaolu.
Pahatihti peituvad tänaste hirmude juured varasemal eluperioodil läbi elatud emotsioonides, näiteks kartuses kaotada kontroll oma elu üle, lõksulangemistundes, abituses endast üle olevate isikute ees, seda eriti lapsepõlves kogetuna. Kui vaenuobjekt on tugev, vallandub füüsiline või verbaalne agressiivsus, sealhulgas meedia kaudu.
Tõestusmaterjali on piisavalt, et järeldada: Anvar Samosti puhul on tegemist raskekujulise vihafoobiaga. Selle kinnituseks vaadelgem lähemalt kõige eredamaid vihkamistunnuseid.

Vihkamisfoobiku kõik mõttekäigud on intensiivsest ja primitiivsest vaenust kantud sedavõrd, et ta on võimetu fakte objektiivselt hindama.
Anvar Samost ütles mõne kuu taguses saates "Olukorrast riigis": "Keskerakonna elektoraadile on täiesti ükskõik, mida riigi rahaga tehakse. Kõik on õige, mis Savisaar oma säravas isikus ette ütleb. Ülejäänud valijad ei saa olla nii pimedusega löödud, et on nõus iga selgitusega."
Sedapuhku oli juttu munitsipaalkorterite ehitamisest, kuigi tegemist võiks olla samahästi ükskõik mille muuga.
Nende jaoks, kes vihkamist levitavad, pühitseb eesmärk kõik abinõud. Olgu selleks siis laim, mõnitamine või demagoogia.
Mõningaid noppeid Samosti 2002/2003. aasta sõnavõttudest: Keskerakonna-poolne veehinna tõusu ohjeldamine olevat korruptsiooniilming; munitsipaalpolitsei loomise idee on Savisaare salaunistus moodustada Eestis CIA jõustruktuuri analoog; pensionide tõstmise eelnõu on järjekordne valimispropaganda jne.

Vihkamine lähtub stereotüüpidest ning primitiivsest vastandusest "meie"–"nemad". Teise mõtteviisi kandjatest saavad põlastusväärsed "nemad", keda tuleb halastamatult mõnitada, veelgi parem oleks – hävitada. Fanaatiline rassist vihkab oma eelarvamustest tulenevalt kõiki neegreid või kõiki juute või mõne muu rahvusgrupi esindajaid. Samamoodi vihkab Anvar Samost pimesi kõiki keskerakondlasi ja isegi Keskerakonna valijaid.
Samost 2002. aasta 3. novembri saates:
"Saame Marika Tuusi solvumisest täiesti aru, sest on tõesti solvav, kui sind nimetatakse Keskerakonna liikmeks."
10. novembril 2002 jaotas Samost saates "Olukorrast riigis" meelevaldselt kõik Eesti poliitikud valge Eesti ja teise Eesti poliitikuteks. Esimesed astuvat kohe tagasi, kui miski neile varju heidab, teised aga valetavat ja varastavat, aga tagasi ei astu. Viimased olevat loomulikult Keskerakonna poliitikud.
2. juulil 2006 presidendivalimistest rääkides: "Teised erakonnad võiks katsuda kokku leppida nende üksikute inimestega Keskerakonnast, keda saab mõistlikeks nimetada."
Ikka ja jälle kordub mõnitus: "Kuidas seda nüüd nagu nii sõnastada, et ka keskerakondlased ja nende valijad sellest aru saaksid?"
Nii jätkub saatest-saatesse üüratu eneseupitamine ja paljude väärikate, ühiskonnas tunnustatud keskerakondlaste, sageli kõrg- või topeltkõrgharidusega inimeste mõnitamine. Olgu siinkohal nimetatud esimestena meelde tulnud Lauri Leesi, Siiri Oviir, Peeter Saul, Silva Tomingas, Hans Vinkman. Koos keskerakondlastega kannatavad Samosti hinnangul arengupeetuse all kõik Keskerakonna valijad – see on umbes neljandik Eesti rahvast.

Arulageda vihkamisega kaasnev ülereageerimine omandab puhuti grotesksed mõõtmed.
2003. aasta 19. jaanuari saates ei väsinud Samost kordamast, endal hääl vihast kime: "Kes on Savisaar? Ta ei ole keegi! Ta ei ole absoluutselt mitte keegi!"

Vihkamist täis propaganda

Isegi hea tahtmise juures ei saa Samosti ülaltsiteeritud sõnavõttudest poliitilist erapooletust välja lugeda – see on puhas vihkamisega laetud propaganda. Selgub aga, et Eesti Päevalehe ning Isamaaliidu, Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna mõningate esindajate arvates on antud juhul poliitilise tasakaaluga kõik parimas korras. Vähe sellest – probleem suudeti Riigikogus pöörata pahupidi: arutelu Ringhäälingunõukogus olevat hoopis katse meediat politiseerida.
Piinlik küll, kui ei Samost ise ega nimetatud erakondadesse kuuluvad rahvaesindajad pole võimelised aru saama sellest, mis laiemale üldsusele ammuilma selge. Kes oleks osanud seda arvata?
Kunagi Riigikogus ühele arupärimisele vastates avaldas peaminister Andrus Ansip sellise mõtte: kes ei ole nõus ajakirjanike seisukohtadega, võib pöörduda ajakirjanduse poole selleks, et oma mittenõustumisest häälekalt kogu eesti rahvale teada anda. Pöörduda ju võib, aga pöördujatele on ammu teada: pole mõtet, nagunii ei avaldata seda avaldust mujal kui vaid ajalehes Kesknädal.
Selle tõestuseks vaid üks näide. 2001. aastal pöördusin kaebusega Avaliku Sõna Nõukogusse, kui olin lugenud ajalehe KesKus oktoobrinumbrist ajakirjanik Juku-Kalle Raidi "erapooletut" hinnangut Vabariigi Presidendi kohta: "Arnold Rüütel ei jäta eesti ühiskonnale suuremat jälge, kui seinalt allavalguv tatilärakas." Sain sellise vastuse: "…sõnakasutus riigipea suhtes on pigem maitseküsimus, mille üle otsustamine ei ole üldjuhul ASN-i pädevuses." Sic!
Paranoilise vihkamise levitamine ühiskonnas on ohtlik: selle tagajärjeks on eelarvamuste levik, ühiskonna lõhenemine, vägivald. Just kollektiivse mõtlemisega tulebki meil vihkamisfoobia vastu välja astuda, ühiselt lahendusi leida.

P.S. Olen psühholoog, kuid mitte Kesknädala oma, nagu Eesti Ekspressi 11. mai numbris ekslikult arvati. Seega pole ma Keskerakonna poolt palgatu ega Savisaare „tankist", nagu nn erapooletul meedial sedalaadi artiklite kirjutajaid on kombeks tituleerida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (25)