ERM-i ehitus muudab kultuuri kerjusvaldkonnaks

„Samal ajal kui Ansip ja Ligi räägivad, et nende valitsus ei hakka kunagi võlgu elama, käib Lang välja plaani hiigellaenu võtmiseks. Tekitatakse täiesti absurdne olukord, kus 12 aasta Kultuurkapitali investeeringud suunatakse vaid ERM-ile," imestas Toobal. Tema sõnul peab Kultuuriministeerium hoopis üle vaatame ERM-i projekti ning seda märgatavalt vähendama. Eesti ei pea ehitama Euroopa suurimat muuseumi, mille ülalpidamiskulud käivad edaspidi selgelt riigile üle jõu - 800 000 eurot aastas on liiga suur kulu.

„ERM-ile on uut hoonet kahtlemata vaja, kuid me ei pea rajama seda nii suurejooneliselt. Kultuurivaldkonnas peaksime kasutama raha palju mõistlikumalt - näiteks toetama maapiirkondade kultuuritegevust ja tõstma kultuuritöötajate palkasid," tegi Toobal ettepaneku.

Kesknädal kahetseb, et ERM-i ehituse tõttu jääb ülejäänud kultuurielu lähiaastatel sisuliselt kängu. Ehk, tsiteerides Eesti Päevalehe ajakirjanikku Raimo Poomi, kultuurivaldkonda võivad ees oodata tõeliselt piibellikud seitse lahjat aastat.

Kas pole kummaline, et Toobal ainsa poliitikuna julgeb terve mõistuse poolt sõna võtta ja lagedale tuua Rein Langi kultuurivaldkonda pärssiv tegevus? Miks vaikivad kultuuripoliitika juhid, kelle valdkond hakkab nägema peagi näguripäevi?

Kesknädal nõustub oma lugejaga, kes varjunime 'muigaja' all kommenteeris 9. märtsil teemat meie portaalis: "Pole vaja raha raisata uue grandioosse ehituse jaoks, kui Eestis on kümneid ajaloolisi mälestusmärke, mis kõlbaksid suurepäraselt muuseumiteks. Need on ajaloolised rudimendid: kirikud ja parunite mõisad. Paruneid enam ei ole ja näiteks Sangaste lossi võiks kasutada ERM-i jaoks. Samuti saaks osa muuseumi varasid paigutada mittevajalikesse kirikutesse. Kirikud sobiksid muuseumina ülihästi. Venemaal saadi sellest aru ja tsaarivalitsuse residents muudeti muuseumiks - Ermitaažiks, muuseum on ka Peterhofis ja Puškinos."

Kn

Jaga |