Nädala juubilar ROBERT MUGABE 90

Sa võid olla diktaator, lastepilastaja, massimõrvar ja usuhull - peaasi, et sa Lääne sõber oled, sest siis on sulle kõik lubatud, meedia poolehoid tagatud ja maine kaitstud. Aga kui sa peaksid vastu hakkama - siis ole valmis selleks, et sinu riiki hakatakse demokraatiat tooma pommitajatega, nagu on seda tehtud Liibüas, Süürias, Iraagis, Afganistanis. Zimbabwesse ei saanud Lääs vägivallaga sisse minna, kuna see oleks paistnud rekolonialiseerimisena.

Mugabe kui vabadusvõitleja karistamine

Revolutsionäär Mugabet aastakümneid ülistanud Lääne ajakirjandus pöördus päevapealt tema vastu. Kui vabadusvõitleja hakkas 2000. aastatel valgete kolonialistide üüratuid maavaldusi aafriklastele tagasi andma, järgnesid Lääne poolt rängad majandussanktsioonid, mis on Zimbabwe majanduse põhimõtteliselt vabalangusesse tõuganud. Mõne kuuga oli töötus üle 80% ja inflatsioon tõusis üle 100 protsendi.

Mugabet demoniseeriv meediasõda kestab tänaseni. Kui Eestis on peavoolumeedia parempopulistlike valitsusparteide ripatsiks, siis n-ö „vabas maailmas" on see ruum lääneriikide kontrollida, ja see, mis nende mõju alt väljas, ei ole enam „sõltumatu meedia".

Täpselt samamoodi on ka Eestis. Valitsus- ehk õukonnameedia (ERR, Ekspress Grupp, Eesti Meedia) on „sõltumatu". Riigivalitsusele ja tema meediale oponeerijad sildistatakse "kallutatuteks" ning „erapoolikuteks". Üksnes valitsusmeedia seisukohad on ainuõiged ja tõesed (loe: lubatud).

Eesti vajab oma Mugabet?

Mugabe on anti-kolonialist, kelle sihiks on teha Aafrikale taaskäivitus. Zimbabwe on esimene samm, näidis pikemal teekonnal Uude Aafrikasse.

Raske on talle vastu vaielda, sest mõnes mõttes on Eesti ja Mugabe-Zimbabwe minevikul ühiseid jooni. Mugabe üritab teha täna Zimbabwes seda, mida meie tegime möödunud sajandi 1920. aastatel baltisakslastega. Samas, kuuldavasti tulevad sakslased Eestisse tagasi, kuna tänane valitsus pidavat tahtma nende maid ja losse neile tagasi kinkida. Eestlaste orjameelsus on tragikoomiline - Tallinnas pandi Vabaduse väljakule püsti Vabadusesammas, mis oma olemuselt on ülistus eesti rahva 700-aastasele saksa ikkele. Isegi aafriklased poleks oma isandatele midagi sellist püstitanud!

Seetõttu nii väga tahaks ketserlikult küsida: kas Eestil oleks võib-olla tarvis oma Mugabet, kes vabastaks meid sellest Lääne tallalakkumiskultuurist ja eestlased saaksid lõpuks ometi peremeesteks omaenda maal?

Olgem nüüd ausad - eurooplased, kellele kuulusid Zimbabwes tohutud maavaldused, olid ju need aafriklaste käest röövinud. Õigustada valgete maaomandit Zimbabwes on sama hea, kui teha seda baltisakslaste maade, mõisate, losside ja muud kinnisvara suhtes Eestimaal. Mugabe ajab oma populistlikku poliitikat, aga põhiolemuselt ajab ta ju õiget asja. Kas kujutaksime ette esimest Eesti Wabariiki, mida oleks juhtinud baltisaksa aadel, samal ajal kui maarahvas oleks riigikassat oma higi ja verega täitnud?

21. veebruaril 1924 sündinud Robert Mugabe kasvas üles erinevates katoliiklikes õppeasutustes. Teiste lastega koos ta tavaliselt ei mänginud ja polnud eriti seltsiv ning tema parimateks sõpradeks olid olnud raamatud.

Õpihuviline Robert Mugabe on oma pika eluea jooksul omandanud seitse teaduskraadi, neist kaks siis, kui ta vangikongis istus. Piisab vaadata mõnda tema intervjuud taipamaks, et tegu on kõrgelt haritud ja palju lugenud intelligentse inimesega, mitte mõne ärakeeranud sõjardist despoodiga.

Seltsimees Mugabe ehk Must Hitler, kes võitis Jeesuse enda!

Seltsimees Mugabe tähelend algas 1960. aastatel, kui ta tõusis oma vasakpartei peasekretäriks. Need olid ajad, mil aafriklased võitlesid valgete rõhujate vastu tollases Rodeesias (tänases Zimbabwes). Valged võimurid panid ta seejärel vangi, nagu Nelson Mandelagi, ent „vaid" 10 aastaks. Endisest poliitvangist sai aga 1980. aastal peaminister, 1987. aastal oli ta juba Zimbabwe riigipea ja on selles ametis püsinud juba 27 aastat. Oma erakonda on ta juhtinud aastast 1975, seega siis tervelt ligi 40 aastat.

Katoliiklane Mugabe on tuntud markantsete väljaütlemiste poolest. Teadupärast on Lääs teda lausa Mustaks Hitleriks sildistanud. Mugabele teeb see aga nalja, ja ta ütleb, et võib kasvõi tuhat korda Hitler olla, kui see tema rahva püüdlustele kasuks tuleb.

Kristlaste arvates võitis Jeesus Kristus ristil olles surma. Mugabe võitis aga Jeesuse Kristuse enda, sest tema on oma elus juba mitu korda surnud. Näiteks saab rassist Mugabe hinnangul usaldada üksnes surnud valget meest... Kõlab chucknorrislikult? Homovihkaja Mugabe arvates on lesbid ja geid hullemad kui koerad või sead.

Sir Robert Mugabe?

Vähetuntud on aga fakt, et Zimbabwe president löödi 1994. aastal Briti impeeriumi rüütliks lausa Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II enda poolt. Võimalik, et täna ei taha Briti õukond sellest midagi teada. Igatahes 2008. aastal võeti see tiitel Mugabelt ära.

Vaatamata oma kõrgele eale on Mugabe üllatavalt vitaalne. Samasugune oli ju ka Nelson Mandela, aga tundub, et tegu on hoopis rassilise, kultuurilise või eluviisist johtuva eripäraga. Aasta tagasi tähistasin koos aafriklastega Angola päeva, kus mustad härrad hüppasid ja kargasid koos pere pisematega otsekui 20-aastased, kuigi hiljem selgus üllatav tõsiasi - nad olid 60-sed. Eesti kuuekümneste radikuliidi- ja reumahaigete vanaisade lastega trallitamine oleks üsnagi ebatõenäoline. Aafrika vanahärrad Eesti vanahärradele eeskujuks!

PRIIT KUTSER

Jaga |