13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kui raudtee andis eeskujuLEO NARBEKOV, 11. veebruar 2009Esimese Eesti Vabariigi raudtee oli kõigile eeskujuks mitte ainult laitmatu töökorralduse ja olmekultuuri, vaid ka küllalt hea ja kindla palga poolest. See ametkond seadis samuti raudteelaste elu sotsiaalseid külgi. Mul on isiklikke mälestusi riigi ja raudtee vahekorrast esimese Eesti Vabariigi ajal – neist ehk võiks praegusel kriisi paisumise ajal, kui tööpuudus kasvamas, arukat eeskuju võtta.
Näiteks 1930. aastate teisel poolel pöördus riik abiotsivalt raudtee poole, mitte raudtee riigi poole. See polnud käsk ega korraldus, vaid pigem palve. Riik tegi ettepaneku: kui pereisa töötab raudteel ja pereema mõnel teisel riigitööl, võtku pereema end riigitöölt lahti ja loovutagu töökoht kellelegi teisele. Sellega püüdis riik tööpuudust vähendada ja tööd anda neile, kel leivakannikat polnud lauale panna. Minu ema töötas sel ajal raudteekaupluses müüjana, isa oli rongitöötaja – vagunimeister. Mäletan, et kui isa õhtul sellest kodus rääkis, läks ema järgmisel päeval, pisarad küll silmis, Raudteelaste Majandusühistu juhataja juurde, lahkumisavaldus näpus. Ega ta tööta jäänud, vaid n-ö kvalifitseerus ümber – käis talupidajail abiliseks heinatööl, rukkilõikusel, kartulivõtmisel. Paar näidet tolleaegsete raudteelaste palkadest. Need olid kindlad ja küllaltki soliidsed. Esimese klassi vedurijuht sai 25000 senti kuus (palgaarvestust peeti sentides). Minu isa palk oli 12000 senti ehk 120 krooni. LEO NARBEKOV, Sonda
Viimati muudetud: 11.02.2009
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
