Euroopa võib Kallase karjäärile vee peale tõmmata

Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) Euroopa Parlamendi liige ja parlamendi eelarvekontrolli komitee liige Marta Andreasen ütles aga, et sattus "tohutu surve alla varjata tõde EL-i kulutuste kohta" enne Euroopa Komisjoni pearaamatupidaja ametist tagandamist. Raamatupidaja ametist vallandamise põhjuseks oli tõsiasi, et Andreasen tuli 2002. aastal avalikkuse ette murega, mille kohaselt oli komisjoni raamatupidamine sedavõrd auklik, et tema hinnangul jättis see komisjoni haavatavaks võimalikele pettuse- või väärkasutamisjuhtumitele.

"Olin tunnistajaks audiitorite käte väänamisele iga kord, kui nad üritasid paljastada äpardumisi EL-i raamatupidamis- ja kontrollisüsteemides. Nad sattusid tohutu surve alla hoida raamatupidamise alased väärteod vaka all," ütles ta.

"Kahjuks ei toetanud audiitorid mind, kui ma astusin otsustavalt välja Euroopa maksumaksja kaitseks. Minu hinnangul ei ole koda (EKK) sõltumatu ametkond," lausus Andreasen.

Mitu Euroopa Parlamendi saadikut tahavad nüüd Kallast Hollandi päevalehe De Volkstrant vahendusel pettusjuhtumite varjamises süüdistanud Engwirdat kutsuda aru andma. Engwirda ning EKK president kutsutakse tõenäoliselt Euroopa Parlamendi eelarve kontrolli komitee ette süüdistuste kohta täiendavaid selgitusi andma. Vastava ettepaneku on eelarve kontrolli komitee liberaalid, rohelised ja konservatiivid teinud komitee presidendile.

"Me tahame kuulda mõlemalt süüdistuste täpset sisu, mida tehti valesti ja kuidas eirati menetlusi, kontrollimaks EL-i kulutusi," on öelnud Delfile Belgia päritolu eurosaadik ja eelarve kontrolli komitee liige Derk Jan Eppink, kes kõnealusel ajal Kallase kabinetis töötas.

Euroopa Komisjoni asepresident Kallas kaalub kohtusse pöördumist, kuna peab enda vastu esitatud süüdistusi laimuks.

Tegelikkuses on Kallas ilmselgelt täbaras olukorras. Seda tõestab kaudselt ka see, et Eesti valdavalt reformivalitsusele meelepärane meedia Reformierakonna praeguse auesimehe Kallase plindrisse sattumisel silmnähtavalt peatuda ei taha. Hollandlasest kõrge ametniku peagi ilmuv raamat sisaldab kindlasti mingeid fakte, mis võivad Kallase poliitikukarjäärile saatuslikuks saada.

Toomas Vitsut: Kallase ja raha hellad suhted

„Kui Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas satub tõsisema kriitika alla - aga seda juhtub tal keskmiselt kord kümne aasta kohta -, siis on see ikka seotud rahaga. Veerandsada aastat tagasi oli ta sunnitud lahkuma tolleaegsest Hoiukassade Peavalitsusest, kus avastati kahtlasi tehinguid. Eesti Panga kunagisele presidendile tõi karjääri rängima tagasilöögi 10 miljoni USD „investeerimine", mille eest ta anti kohtu alla. Nüüd ründab Kallast rahvusvaheline meedia kahtlustega finantspettuste uurimise saboteerimises viis aastat tagasi.

Kallas on igal oma ametikohal püüdnud jätta endast tõhusa ja tulemusliku liidri muljet. Nagu on avaldanud temavastaste süüdistuste tõstja, Euroopa Kontrollikoja endine liige Maarten Engwirda, võis Kallasele kätte maksta just seesama - ametisse astumisel seatud eesmärk saavutada oma töös kiirelt tulemusi. Sellest siis ka väidetav surve audiitoritele aruandeid tegelikkusest ilusamaks kirjutada.

Kallas mõistagi eitab igasugust süüd ja ähvardab oma ründajaid kohtuga. Nagu öeldud, poleks kohtusse minek tal esmakordne. Eestis suutis ta kümmekond aastat tagasi loost küll peaaegu puhtalt välja tulla (vaid üksikud vaiksed hääled meenutasid seda siis, kui ta oma karjääriredelil järgmisele pulgale hakkas ronima). Mäletatavasti kohtuasi lihtsalt lõpetati ilma lõpliku tõeni jõudmata, aga huvitav on teada, et selle afääri niidid sidus Virko Lepassalu kokku Silvio Berlusconi valimiskampaania skandaalsete rahastajatega raamatus „Kallase afäär. 10 miljoni dollari kadumise lugu". Lugege ja otsustage ise!"

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti blogist 13. jaanuaril

Kallas kasutagu valedetektori abi

Detsembri lõpus 2010 soovitas Siim Kallas meedia vahendusel Edgar Savisaarel pöörduda valedetektori poole nn kirikuskandaal asjus.

Kesknädal soovitab omakorda Siim Kallasel talle esitatud ränkade süüdistuste tõrjumiseks kasutada valedetektori abi. Paraku 10 miljoni dollari kadumise puhul Kallas talle pakutud võimalusest loobus. Avaldame siinkohal väljavõtte 1999. aasta Sõnumilehes ilmunud Liis Arujärve artiklist „Siim Kallas kardab valedetektorit":

„Eesti ainus valedetektori spetsialist Jaan Huik pakkus Siim Kallasele võimaluse teha läbi test seoses Põhja Eesti Pangast kümne miljoni dollari kadumise kohtuprotsessiga, ent Reformierakonna esimees keeldus.

Neljapäeval, 11. veebruaril esines valimiskampaania käigus Sisekaitseakadeemias Reformierakonna esimees Siim Kallas, kes rääkis Eesti riigi julgeolekust. Kuulajad esitasid Kallasele küsimusi ka käimasoleva kohtuprotsessi, kümne miljoni dollari kadumise kohta Põhja- Eesti Pangast, milles ta on üks süüdistatavaid.

Et Sisekaitseakadeemias töötab Eesti ainuke valedetektori spetsialist Jaan Huik, siis tegi akadeemia töötaja Jaan Sassian kohtumisel Kallasele ettepaneku see test läbi teha. Siim Kallas keeldus pakkumisest. "Ta ütles, et enne valimisi ta küll nõus pole," meenutab Jaan Huik."[---]

Jaga |