Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Laulev revolutsioon kestab veel!

TOOMAS PAUR,      06. aprill 2016

Kultuur on eestluse kandja, seda nii terves Eestis kui ka meil siin Võrumaal. Laulva revolutsiooniga saime vabaks. Eesti inimesed võtsid riigi enda kätte, et seda ise korraldada ja oma esiisade pärandi eest hoolitseda. Laul innustas meid südant rindu võtma ning keerukat ja ohtlikku iseseisvuse teed tallama. Laul on meid saatnud kogu iseseisvuse tee ja sellest ei saa me loobuda. Kuid kas laulva revolutsiooniga loodud Eesti on valmis? Kindlasti mitte!

 

Hommikust õhtuni kuuleme probleemidest, mida tuleks lahendada, et inimesed ei peaks toimetuleku tagamiseks riigist lahkuma, et maa ei sureks välja, et lapsed ei elaks vaesuses, et haridus ei känguks. Tänane Eesti ei ole veel kaugeltki see, milliseks me teda laulva revolutsiooni ajal näha soovisime. Järelikult pole meie laulud veel lauldud ja revolutsioon ei saa olla veel lõppenud.



Alla anda oleks vale

Suurimaks probleemiks on see, et riik ei kuula enam rahvast. Võimupoliitikud on kurdistunud ja ametnikud sulgunud. Laulva revolutsiooniga võtsime riigi justkui enda kätte ja rahvas hakkas ise ennast juhtima, kuid täna on jällegi seis, kus rahvas peab riigiga vastanduma, on riigi poolt tõrjutud ja nurka surutud. Kuidas me oleme sinna küll jõudnud? Miks meie unistuste Eesti ei ole siis pärale jõudnud? Ligi 30 aastaga ei ole me ennast suutnud viia sinna riiki, kuhu soovisime.

Mis siis teha? Alla anda oleks vale. Tuleb edasi võidelda – täpselt seni kui vaja. Seni, kuni oleme saanud sellise riigi, millist omal ajal tahtsime ja mille nimel pikale võitlusteele asusime. Ehk teisiti öeldes, tuleb edasi laulda! Laulda, kuni kõik meie hulgas mõistavad, miks me ikka oma riiki rajama hakkasime ja kuhu pürgima suundusime. Vajame laulva revolutsiooni teist etappi!

Laulev revolutsioon on iseseisvuse jätkuvuse sümbol. See kuulub rahvale ja seda ei saa endassesulgunud poliitikud kasutada oma võimumängude läbiviimiseks, valijatelt häälte väljapetmiseks või oma ametkondlike huvide tsementeerimiseks. Rahva eest seisvad ja rahva hulka kuuluvad poliitikud on laulva revolutsiooni osalistena loomulikult oodatud, nagu ka iga teise eluala inimesed, kuid eestlaste vabaduslaulust endale valimisratsu tegijad ja seda teemat „omandada” püüdvad karjeristid teretulnud ei ole. Laulev revolutsioon on rahva oma ja jääb selleks aegade lõpuni.



Võru linn laulab

Laulev revolutsioon sai alguse inimestest ja saab jällegi uue hingamise just inimeste keskelt: Võrust, Valgast, Viljandist, Paidest ja igalt poolt mujalt, kus elab meie rahvas, kus hoolitakse meie riigist ja kus tuntakse muret, et omal ajal käivitunud protsessid ei ole viinud meid veel elujõulise Eesti riigini. Korraldust laulva revolutsiooni jätkamiseks, nagu ka keeldu selle mittejätkamiseks, ei tule ega saa tulla Toompea lossist või Stenbocki majast.  Laulva revolutsiooni võti on rahva käes ja sinna see jääb.

Võru linn suhtub laulva revolutsiooni jätkamisse tõsiselt, luues omalt poolt selleks vajalikud eeldused. Heaks näiteks on Võru-Kubija laululava renoveerimine. Tegemist on Võru ühe kultuurisümboliga, mis on tuntud juba nõukogude ajast. Siis kandis laululava laulu- ja tantsupidude traditsiooni, kuid iseseisvuse saabudes muutus lava meie rahva vabakslaulmise mälestuse kehastajaks.  Enamikule seondub Võru-Kubija laululava positiivse optimismiga paremasse tulevikku ja lootusega helgemast homsest.

Laulev revolutsioon on suurel määral Keskerakonna häll ja eestvõtmine. On äärmiselt õige ja loogiline, et just Keskerakond pingutab kõige rohkem, et laulev revolutsioon taaselustuks ning Eesti taasiseseisvumisega alanud teekond meid unistuste-Eestini viiks.

Võru linna kontekstis tähendab see, et peame pingutama Võru-Kubija laululava remontimise, renoveerimise, arendamise ja laiendamise nimel. Selleks on mõistlik mobiliseerida kõik olemasolevad jõud ja kaasata abiväge igalt poolt, kus keegi vähegi saab Võru laulutraditsioonile õlga alla panna.

Kuid materiaalsed võimalused on vaid mündi üks pool. Teine pool on inimeste laulma kutsumine. Võrokene on läbi aegade laulu, tantsu ja pillimängu armastanud. Täna on vaja, et kaunis Võru-Kubija laululava, mis on ju pikalt sisselauldud ja -tantsitud koht, jälle korda saaks. Siin on vaja paljude inimeste head tahet, mõistmist ja tegusid. Kogukond peab otsustama, millistes piirides Võru-Kubija laululava renoveerimisega edasi läheme. Selleks kõigile head tahet ja jõudu koostööks.

[fotoallkiri]

Pildil Võru-Kubija laululava. Toomas Paur kirjutab: „Täna on vaja, et see kaunis laululava, mis on aegade jooksul pikalt sisselauldud ja -tantsitud koht, jälle korda saaks.“Foto wikimapia.org

 

[esiletõste]   Meie laulud pole veel lauldud ja revolutsioon ei saa olla veel lõppenud.

 

TOOMAS PAUR, Võru linnavolikogu esimees,  Keskerakonna Võrumaa arendusjuht



Viimati muudetud: 06.04.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail