Kõik korraga ei saa mängida esimest viiulit

URMI REINDE,      06. märts 2002




24. veebruaril, Riia linnapea Gundars Bojarsi 35. sünnipäeval, tegi ta endale suurepärase kingituse: sõitis koos mõne lähema kolleegiga linnavalitsusest ja Riia duumast paariks päevaks põhjanaabrite riigi 84. sünnipäeva puhul Tallinna.

"Ega ma Tallinnas tõesti tihti ei käi," tunnistas Bojars, "Rootsit olen palju rohkem väisanud," lisas ta, märkides ühtlasi, ega siin "harv esinemine" just kõige kiiduväärsem pole. Enamik eestlasigi pole viimasel ajal kuigi sageli lõuna poole suunda võtnud, kui üldse. Rohkem ehk on äriasju aetud või läbisõidul "alla Euroopasse" Läti-Leedu vaid läbi sõidetud.

Reisima - ja miks mitte Riiga!

Ometi tasuks näiteks juba kohe-kohe laekuval kevadel ette võtta Riia-reis, sest… Sest Riia on suurlinn, eurolinn, maailmalinn. Riia on kõike seda, mida Tallinn pole, kui lähtuda pisike-olemise tundest ja kergest kolkluse mentaliteedist. On õigupoolest hämmastav, et naaberpealinnast täna nii vähe teame. Omal ajal unistas Riia miljonilinnaks saamisest ja kõneldi suisa metroost, mis pidi jääma Baltikumi ainsaks. N.Liidu lagunemise järel on lõunanaabrite pealinlaste arv alla 800 000. Ja metroost enam keegi ei räägi. Linnavalitsus maadleb nagu meilgi igapäevase transpordi normaliseerimisega.
"Kuigi Riia ja Tallinn, eriti mõlema vanalinnad, on väga sarnased, on teil siin siiski mingi eriline õhkkond. Niisugune kammerlik," iseloomustab Bojars. "Riia, see on pigem lärmakavõitu kommertskeskus, äriline koondpunkt, traditsiooniline Euroopa linn. Tallinnal on oma tajutav koloriit. Kuigi mõlemad pakuvad muidugi omi naudinguid."

Riia juht läheb peaministriks, mitte kolumnistiks

Riia duuma (meie mõistes linnavolikogu) koosneb 60 inimesest. (Sic! Tallinn on täpselt poole väiksem, aga linnaesinduses on meil saadikuid miskipärast nelja võrra rohkem! Kes ja miks selle välja mõtles? Ja muide, ka Läti duumas (=riigikogus) on täpselt 100 kohta, kuigi elanikke on seal ju oluliselt enam kui Eestis.)
Meer valitakse Riiale neljaks aastaks. Umbusaldamise võimalus on viidud miinimumini. Pigem eelistatakse stabiilset linnajuhtimist ja kui näiteks linnapea lahkubki, siis vähemalt paari viimase näite puhul on tegemist hoopis edutamisega. Läti praegune peaminister, Bojarsi erakonnakaaslane Läti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist Andris Berzins oli vahetult enne praegust ametikohta Riia linnapea. Vähemalt niisugust olukorda, kus ühe soliidse riigi pealinn lubaks endale meeri vahetamist kaks korda aastas, Bojars oma noorest elust ei mäleta.
Aga kus meie Mõis on? Ei pole mitte kuulnud! Tõnis Paltsu vähemasti kord nädalas kostab ja mõnikord lehes kirjutab - õpetab, kuidas linnarahvas ilma temata elama peab. Ja kes Tallinnas enne Mõisa linnapea oli?
Bojarsil on ees veel kolm meeriaastat.

Kolm Balti riiki - koos või konkurentidena?

"Me kuulume ajalooliselt kokku, see on iseenesest mõistetav. Kuid kolm Balti riiki ei ole viimased kümme aastat väga koos ja väga sarnaselt läinud, seda tuleb ka tunnistada," annab Bojars hinnangu paljuräägitud "Balti ühtsusele". (Vabandan jutumärkide pärast. Kõik saavad aru.)
Meer räägib, et kahtlemata oleme konkurendid transiidis, sadamate jaotumisel, lääne kapitali meelitamisel. Kuid on asju, milles me oleme kohutavalt ühte nägu - ja Bojars toob näiteks mõlema naabri lihtsate inimeste vaevalise toimetuleku.
Tunnistan, et jutupööre on mõneti ootamatu. Eeldasin kuulda lätlaste edust, rikkusest ja aina kiiremast arengust, finantshaide huvist Riia kui Baltimaade atraktiivseima pärli vastu jmt. Ja siis meenus - ahjaa, ta on ju sotsiaaldemokraat. Sorry, aga sellist imelist nähtust Eestis aktsepteeritav poliitika ei tunne.
Huvitav siiski - kuidas lõunanaabritel mingeid sotsi-komplekse ei ole? Kuidas kodanikud lätlased ikkagi valivad nii riiki kui oma 800aastast pealinna juhtima vasakpoolsed? Ausad vasakpoolsed…

Maailma jaoks oleme Baltikum

Tahate või ei taha, maailma jaoks oleme terviklik Baltikum, ründab Bojars pisut. Eks tal ole põhjust. "Mujal öeldakse - oo, you are from Baltic States! Aa, teie olete üks Baltimaa! Sest see kolmik on üheselt mõistetav. Eurointegratsioon puudutab meid kõiki võrdselt. Igaüks kolmest on küll eripärane, aga majanduslikus mõttes arvestatav jõud on vaid meie kokku 8 miljoni elanikuga turg. Kui tahame seda eitada ja läheme eraldi, siis kaotame kõik."
Gundars Bojars viitas oma mitmes Tallinna-esinemises peatsele kokkutulekule Prahas, kuhu kogunevad Euroopa Liiduga ühinevate riikide pealinnade juhid. Bojars näitas kõigiti välja, et teda huvitab seisukohtade ühildamine nii Vilniuse kui Tallinnaga. "Koostöö lihtsalt on möödapääsmatu - ühtlustamaks mõned punktid meie ühistes plaanides."
Bojars ei varjanud, et lätlased on üritanud eestlastega eurorajal võistelda, kommenteerides, et vähemalt Riia majanduslikud võimalused on neile toonud ka piisava edu.
"Mul ei oleks midagi selle vastu," naeratas Riia meer, "kui Läti pealinnale jääb ühisel teel euroliitu esimese viiuli roll."
Tallinna linnavalitsuses kirjutasid esiriialane Gundars Bojars ja esitallinlane Edgar Savisaar alla kolmepoolse koostööleppe, millele kolmas, Vilniuse linnapea allkiri, lisanduvat lähiajal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)