Parima isa isadepäev kestab aasta ringi

INARA LUIGAS,      08. november 2006


Eesti rahvakalendri tähtpäevad on läbi aegade seotud nii uskumuste ja kommete kui ka rahvalauludega. Ajaloo kestel on rahvakalender aga ka muutunud. Erinevate mõjude tulemusel kuuluvad nüüd kalendri esiridadesse juba pigem sellised tähtpäevad nagu halloween, volbripäev ja sõbrapäev, mitte aga enam taliharjapäev või isegi karjalaskepäev.
Seevastu 20. sajandi teisel poolel juurutatud nn nõukogulikud või ametialased tähtpäevad nagu kaevurite päev, kalurite päev ja ehitajate päev on meie kalendriloos päris hääbunud. Rahvatraditsiooniks kujunemas isadepäev, mida peetakse novembri teisel pühapäeval, on meile Ameerika Ühendriikidest sisse trüginud. Isade ja laste vahelisi suhteid, aga ka isa tähtsustamist süvendava tähtpäevana on ta perekalendris jõudsalt meie mail oma kohta leidmas.

Mida ootame isadepäevalt? Isadelt ootame head tuju ja palju aega pere jaoks, naeratusi ja häid sõnu, asjalikkust, järjekordselt meeldetuletust, et pere on talle tähtsaim siin maises elus. Sel päeval pole tähtis, kas auto saab porist puhtaks, kas mobiiltelefonis aina ja aina lisanduvatele kõnedele saab kunagi ka vastatud, kas börsil aktsiad kukuvad või tõusevad. Sellel kõigel nagu poleks oma laste kõrval mingit tähtsust.
Paraku võime sellisest hetkest vaid unistada. Tegelikus elus kaugeltki nii pole. Meil on kogu aeg kiire. Hommikust õhtuni, päevast päeva, kuust kuusse...

Tänapäevane kiirus piitsutab meid kõiki tagant. On tarvis hoida positsiooni tööl, olla pere toitjaks, olla edukas ja leida aega hobide jaoks. Nii ei märkagi inimene, kuidas aeg lendab. Vaid siis imestame korraks, kui laste kümnendad või kahekümnendad sünnipäevad käsivad ajahetke tunnistada. Kohkume, küsides endalt: kuhu küll aeg on läinud?
Ja siis tuleb isadepäev. Kerkib korraks küsimus iseendale: kas oleme andnud oma tähtsaimatele lähedastele tähelepanu niipalju, et isadepäeval tunnustavalt lilli oodata? Tahame, et see nii oleks. Sest ainult isadepäeval iseennast lastele kinkides ajakaotusega tekitatud puudusi korvata ei saa.

Ühiskond vajab hädasti terveid ja tugevaid isasid. Usume, et meie isadel on raske. Kuid uskuge, ega meilgi, naistel ja emadel, kerge ole. Nüüdisajal elab emadega koos palju enam lapsi kui isadega. Seega suurem lastekasvatamiskoorem langeb ühiskonnas emadele. Polegi siis naljast öeldud: hoidkem emasid, küll siis ka lapsed hoitud saavad.
Laste kasvatamine ei tohiks olla konkurents, vaid koostöö. Pakkudes abi ka naabrite ja võõrastelegi lastele, teeme üheskoos elu paremaks kõigile meie järeltulijatele. Iga heategu toob tegijale endale positiivseid emotsioone, mis annavad tervisele tuge. Terveid ja tugevaid isasid on aga Eesti ühiskonnale hädasti vaja.

On isasid, kelle elu möödubki kui pikk ja kaunis isadepäev. Neil isadel jätkub tähelepanu kõigile. Need on tõelised isad. Oh, kui selliseid leiduks vaid rohkem meie meeste seas!
Isadepäeval valitakse aasta isasid, pärjatakse päid. Kuid see on laiemas mõistes ikkagi tunnustus teile kõigile, meie armsad isad, kallid mehed, võluvad pojad. Ja kui sinna juurde saab laste kallistusi, tükike torti ja tubli annus naeru, on isadepäev igati perekalendri tähtsamaid päevi, tuues muidu nii nukrasse novembrikuusse helgemaid ja värvilisemaid hetki kodus ja pere keskel.

KESKMÕTE
Ainult isadepäeval iseennast lastele kinkides ajakaotusega tekitatud puudusi ei korva.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)