Narva seisab oma eestikeelse hariduse eest

Eesti gümnaasiumi õpetajate kirjast ja kohtumisel kooli direktoriga sai selgeks, et kooli kollektiiv on eesseisvatest muudatustest ärevuses. Koolide ühinemisel segunevad eestikeelsed lapsed venekeelsetega, kes õpivad keelekümblusmetoodika alusel. Nii kaob koolist loomulik eestikeelne keskkond.

Narva eesti kool iseenesestmõistetav

Kui Narva volikogus on arutatud Narva koolivõrgu reformi, mida ministeerium nõuab, siis on läbi vaadatud erinevaid stsenaariume. Kuid mitte ükski neist ei puudutanud eesti gümnaasiumi. Kui enamik Narva poliitikutest on seda meelt, et emakeelne haridus peab olema võimaldatud, siis ei peetud silmas vaid venekeelset haridust, vaid ka eestikeelset.

Eesti gümnaasiumi peeti Narvas seni puutumatuks ja selle olemasolu iseenesestmõistetavaks, ilma igasuguste agadeta. Volikogu keskerakondlaste juhitud koalitsioon kaitseb põhimõtteliselt positsiooni, et eestikeelne õpikeskkond eesti lastele peab säilima. Ilma laiapõhjalise aruteluta ei tohiks nii olulises küsimuses teha muudatusi. Eestlasi on linnas vaid 3,78%. Ei tohi teha nii, et inimesed ministeeriumist otsustavad midagi läbimõtlematult, mis annab niigi vähestele eestlastele tõuke Narvast lahkumiseks.

Mis kasu on suurtest laulupidudest, kus, silmad märjad, laulame isamaalisi laule, aga argipäeval paneme koole kinni ega huvitu laste haridusest?

Elagem põhiseaduse järgi!

Keskerakondlastena peame unikaalse Narva Eesti Gümnaasiumi säilitamist praegusel kujul ülivajalikuks. Ütleb ju põhiseaduski, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Peale taasiseseisvumist on meil läbi viidud rohkesti korralduslikke muudatusi nii majanduses kui ka sotsiaalsüsteemis, mis enamjaolt on mõjunud Eesti elanikele negatiivselt. Kahjuks on jõudnud järg haridussüsteemi kätte, ehkki meie hariduse kvaliteet on väga hea ja suuri ümberkorraldusi ei peaks tegema. Kõik ümberkorraldused peaks hästi läbi mõtlema ja eksperimendid kooliõpilastega ei tohiks neid kuidagi kahjustada. Halbade otsuste vilju maitseme ju palju aastaid hiljemgi, sest ümberkorraldused mõjutavad peale laste ka nende vanemaid ja õpetajaid.

Põhiseaduse §37 annab kohalikule omavalitsusele õiguse valida rahvusvähemustele koolis õppekeel. Selle punkti tõlgendamisega on läinud Haridusministeerium üle mõistliku piiri (muuseas, nagu ka paljud teised institutsioonid, kes ei pea põhiseadust enam millekski - eredaim näide: e-valimised).

Kui Tallinnas ja Narvas kaitsti venekeelset haridust, siis vaatasid eestlased sellele teatud kahjurõõmuga, kasutades väljendeid, et venekeelsetele lastele matemaatika ja füüsika õpetamine eesti keeles annab neile parema võimaluse tööturul hakkama saada. Eestlased ei saanud aru, et kui õppida keerulist ainet mitte emakeeles, siis ei saa selgeks ei ainet ega keelt.

Samuti olid vait eesti pedagoogid, kuna kõik toimuv neid ei puudutanud.

Mis puudutab tööturgu, siis juba praegu eelistavad ettevõtted pigem venekeelseid töötajaid, kes oskavad eesti keelt. Eesti noored pahatihti ju vene keelt ei valda.

Vene laste alateadvuses püsib Eesti kui vaenulik riik

Praegu paljud venekeelsed noored tuubivad keele pähe, lähevad välismaale ja tagasi ei tule, kuna nende alateadvusesse on jäänud Eesti kui oma laste suhtes vaenulik riik. Ja omi lapsi nad selles riigis kasvatada ei taha.

Ma ei taha siin puudutada koolivõrgu „korrastamise" teemat, mis tegelikkuses tähendab koolide sulgemist, aga tahaksin teada, kuidas see koolide likvideerimine aitab kaasa põhiseaduse preambulis toodut esiletõsta: „... pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade"? Kas meie riik on tõesti nii vaene, et ei jaksa ülal pidada koole, samal ajal kui välispankadel lubatakse maksuvabalt raha Eestist välja kantida?

Miks vaikivad ülejäänud parteid? Üks erakond ütleb, et „ajab Eesti asja" - kuhu see asi aetakse? Kes on andnud ülesande koolitada lapsi nii, et nad lolliks jääksid? Muudmoodi ei oska ma retoorilisi küsimusi vormistada, kuna tobedad ümberkorraldused hariduses ei jäta teist muljet.

Narvas ei ela ainult venelased

Narva Eesti Gümnaasiumi reformimise vastu asus ka Narva eesti kogukond. Jah, on ka selline olemas, ehkki meedia püüab jätta muljet, et Narvas elavad vaid venelased. Kuid seesama meedia vaikib probleemist.

Näiteks kui vene noored alustasid allkirjade kogumist eesti gümnaasiumi säilitamiseks Narvas, reageerisid Keskerakonna pressiteatele vaid Delfi ja Kesknädal. Meie maksudest elatuv ERR vaikis. Miks? Kas suundume Euroopa Liidus rahvusteülesele tasandile? Või ei tahetud näidata, et sama varmalt nagu venekeelsed õpilased võitlevad emakeelse hariduse säilimise nimel, teevad nad seda ka eestlaste nimel? Miks unustatakse reformimise käigus ära kõige tähtsam - õpilased ja õpetajad? On, millele mõelda.

Tänu Narvale on kogu Eesti ühiskond, vaatamata vähesele meediakajastusele, hakanud mõtlema haridusreformi vajadusest ja mõttekusest tervikuna. Täna on Narva omamoodi tõkkepuuks, mis hoiab tagasi sõda omaenda rahva vastu.

Peame kõik pingutama, et Eesti suuruselt kolmandas ja suuresti venekeelses linnas saaksime säilitada eesti rahvuse ja kultuuri, ega laseks seda kaotada lühinägelikel eesmärkidel. Ärme tee nii, et sõites Narvast Tallinna või Tartu poole, peaksime tulevikus vaatama üle õla tagasi ja ohkama kurbusest, et meie riigi juhid kaotasid Narvast eesti keele täielikult ära, mida ei teinud isegi nõukogude võim. Kui ütleme, et Eesti algab Narvast, siis tehkem nii, et see tõesti nõnda oleks.

Kirjutatud tänavusel taasiseseisvumispäeval.

ANDRUS TAMM, Keskerakonna Narva piirkonna esimees

Üleskutse:   Keskerakonna Narva piirkond kutsub kõiki inimesi, vaatamata rahvusele ja poliitilistele vaadetele, toetama Narva Eesti Gümnaasiumi säilimist praegusel kujul. Narva Eesti Gümnaasiumi jätkamise nimel kogutakse allkirju aadressil http://petitsioon.ee/my/eestigumnaasiumnarva

[esiletõste]

Mis kasu on suurtest laulupidudest, kus, silmad märjad, laulame isamaalisi laule, aga argipäeval paneme koole kinni ega huvitu laste haridusest?

[fotoallkiri]

KÜSIMUS: Andrus Tamm küsib pahaselt, kes on andnud ülesande koolitada lapsi nii, et nad lolliks jääksid?

Jaga |