Uhkusest ja rikkusest, lollusest ja vaesusest

ÜLO PALOVER,      02. mai 2007


Eesti paneb ühele kaardile Pronkssõduri ja rahvusliku iseseisvuse jäänused. Selle iseseisvuse võitlesid nn kommarid välja veretult. Nad tõid Eesti Vabariigile Moskvast kingituseks ka igati heal järjel tööstuse ja põllumajanduse. Olime iseseisvad ja rikkad, nüüd oleme vaesunud, aga uhked ning soovime Venemaale ja venelastele koha kätte näidata.

Nentigem, et kommaritelt haarasid „isamaalikud" võimu ja riigi kohe pärast taasiseseisvumist, pettes rahvast valede ja intriigidega. Tegid seda Laar, Meri ja paljud väliseestlased. Viimased, kes vabatahtlikult hülgasid Eestimaa 40-ndatel, polnud tundnud poolt sajandit nõukogude võimu. Kodueestlane, kes kannatas selle võimu käes ning taastas, ehitas ja hoidis Eestit 50 aastat, muutus nende silmis kommariks, kes siiski oli iseseisvuse taastamisel otsustav jõud.

Väliseestlased tormasid tarkade „eestluse säilitajatena" kodueestlasi (ehk kommareid) röövima, tekitades sundüürnike ja töötute arvuka kogukonna. Selgemast selgem peaks olema, et 50 aasta jooksul ei säilinud okupatsioonioludes ükski varandus. Väliseestlased lihtsalt röövisid nende kunagise varanduse säilitajaid. Säilitamismaksumus oli kindlasti suurem kui oli olnud 50 aasta tagune väärtus.

Ilves EL-iga liitumise peaarhitektina ja Laar vihase isamaalasena kinkisid Venemaale suure osa Eestimaast, hävitasid põllumajanduse ja maaelu, laastasid tööstuse. Kõik see tehti rumala Vene-poliitika tõttu isamaaliku lühinägelikkusega – taheti olla targemad kui rahvas.

Sama halenaljakas on olnud visklemine Pronkssõdurile tähenduse otsimisel – ehtne anspilik, laarilik ja ilveslik komöödia, mis lõpeb ämbris.

Kallis Eesti rahvas, saa nägijaks ja peata need, kes on mõne kraakleja meeleheaks valmis mõnesaja kilo pronksi teisaldamise eest riskima valada eestlaste-kommarite verd! Kindlasti on seegi kord siis „tõelised eestlased" õigel ajal pühkinud Eestimaa tolmu oma jalgadelt.

Praegune juhtkolmik on liig küündimatu, et taibata Soome kunagise soometumispoliitika tarkust. Tahame 15 aastaga saada EL-is viie rikkama riigi hulka, kuid tegutseme nii, et jõuame viie maailma vaeseima sekka. Selline „saavutus" on kiire tulema, ainult mõne tunniga. Arvestage meie ekspordi ja impordi astronoomilist vahet, oma tööstuse ja maamajanduse olematust. Laenudel püsiv sisetarbimisbuum pole tootmine, nagu seks pole iibetõstmine ja moodne kunst harituse mõõdupuu.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)