Keskerakond ei nõustu gümnaasiumide sulgemisega

SIRET KOTKA, Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees

Mul on valus kuulata IRL-i haridusministritelt Tõnis Lukaselt ja Jaak Aaviksoolt, et Eesti riigil ei jätku enam tahet leida raha noorsoo harimiseks. Kuidas siis teisiti saab seletada seda, et ikka ja jälle räägitakse maagümnaasiumide ja väiksemate linnagümnaasiumide sulgemisest?

Õppurite võimalused ahenevad

Eesti haridustase on veel väga hea. Oleme erinevate uuringute kohaselt Euroopas esikümnes. Lähim riik, mis meid edestab ja on näitajate poolest esimesel kohal, on Soome, kuid paljud väga tuntud ja meist suuremad riigid jäävad meist seljataha. Seega, tekib küsimus, miks tahab valitsus reformida niigi head haridust, kuid samas tõeliselt pakiliste probleemidega ja puudulike valdkondadega, nagu näiteks sotsiaalvaldkonna toetused, mis on ajale juba ammu jalgu jäänud, tegelda ei taheta.

Üldse tekitab Aaviksoo haridusreform sotsiaalseid probleeme ühiskonnas rohkem kui neid lahendab. Hariduse kvaliteedi tõstmisest rääkimata. Neljast kolme gümnaasiumi sulgemisega vähendab Aaviksoo väga paljude noorte edasiste õpingute võimalusi, sest puudub lahendus, kuidas lapsed hakkavad oma külast või alevikust kooli ja tagasi koju saama. Lisaks puuduvad õpilaskodud ja õppetoetused. Ehk teisisõnu, kui Lääne-Virumaa metsakülas elab tütarlaps Mari, kelle peres pole autot ja lähima gümnaasiumini hakkab olema 40 kilomeetrit, siis tekib tõsine oht, kas Maril on üldse võimalik pärast põhikooli lõpetamist minna õppima gümnaasiumiastmesse.

Väikesed koolid suudavad samamoodi, nagu suuredki, anda nii kvaliteetset haridust, et gümnasistid lõpetavad kulla või hõbedaga. Minu enda koduvalla Väike-Maarja gümnaasiumis lõpetab peaaegu igal aastal mõni abiturient medaliga, andes silmad ette paljudele linnakoolidele.

Vähemharitud noor on kergesti manipuleeritav

Kahjuks ei ole ma kuulnud seni ainsatki mõistlikku argumentatsiooni, miks väiksemad gümnaasiumid tuleks kinni panna. Haridusminister Aaviksoo kõneleb Riigikogu infotunnis üha sellest, et raha tuleb kokku hoida. Eesti tulevik ja noored on aga koht, kus ei tohi ega saa raha kokku hoida! Riik, mis sunnib oma noori koolitee põhikooliastmes katkestama, ei ole enam jätkusuutlik, vaid ennasthävitav.

Meie rahvas on liiga väike selleks, et lubada endale rumalust. Peame olema targad ja haritud. Igal noorel olgu kindel amet ja elukutse, et elus hakkama saada, olgu selleks siis pagar, kondiiter, remondilukksepp, teadlane, professor, õpetaja, koorijuht, näitleja või kosmeetik.

Kui täna võtab valitsus eesotsas peaminister Ansipiga vastu otsuse, et neljast kolm gümnaasium suletakse, on sellel väga pikaajaline ja negatiivne mõju, mille tagajärjel tekib ühiskonnas rohkem noori, keda võime iseloomustada kui põhikoolitasemelise analüüsivõimega inimesi. Nemad on aga kergemini manipuleeritavad ja vastuvõtlikumad ka kõige halva suhtes.

Noorte pealt kokku hoida on kuritegelik

Heauskselt loodan, et see ei ole tänaste valitsusparteide eesmärk. Vähem ellu süüvivaid inimesi on kergem mõjutada massimeediaga ja valimislubadustega, et panna noori rohkem hääletama Reformierakonna ja IRL-i poolt. Selline tige ja ennasthävitav haridusreform viib riigi pikemas plaanis hukule, sest tulevik on vaid kõrge haridustasemega riikide ja rahvaste päralt.

Keskerakondlasena olen veendunud, et noorte pealt kokku hoida on kuritegu, sest nad on riigi tulevik. Keskerakond on olnud ja on jätkuvalt Aaviksoo gümnaasiumireformi vastu, mille eesmärgiks on vaid koolide sulgemine ja raha kokkuhoidmine, selleks et raha „meist vaesemale" Kreekale ära kinkida. Kuidas muidu seletada, et õpetajate 20%-liseks palgatõusuks raha ei leita, ent 2000-euroste pensionidega kreeklasi toetada suudetakse.

Kes veel peaks eestlaste harimisega tegelema, kui mitte meie oma Eesti riik?

Lühendatult 2. mai Virumaa Teatajast

[esiletõste]     Eesti tulevik ja noored on koht, kus ei tohi ega saa raha kokku hoida! Riik, mis sunnib oma noori koolitee põhikooliastmes katkestama, ei ole enam jätkusuutlik, vaid ennasthävitav.

Jaga |